[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

salk1 : salga : salka 'mingis suhtes ühtse rühma moodustav ebamäärane, organiseerimata (väiksem) hulk; mingi suurema organiseeritud rühma allüksus'
salk2
vadja salkka '(rahva)hulk, salk'
On arvatud, et võib olla tuletis salu tüvest.

salk2 : salgu : salku 'väike tutt, kahl juukseid, karvu vms' salk1

silk : silgu : silku '(soola)räim'
?rootsi sillaka, sillake 'heeringasoolvesi'
liivi siļk 'räim'
vadja silakka 'silk, soolaräim'
soome silakka 'räim; soolakala'
isuri silakka 'soolakala; soolane seeneroog'
Aunuse karjala silakka 'soolakala; soolaseened v -liha'
lüüdi silak 'soolakala'
Võimalik rootsi allikas on liitsõna, sill 'heeringas' + laka, lake 'soolvesi'. On oletatud ka, et tüvi on vanem, skandinaavia laen, ← algskandinaavia *sīlaδā.

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
lõunaeesti tsolk
solge2,solgerdama,solgutama
liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

sälk : sälgu : sälku 'sisselõige, täke'
lõunaeesti tsälk
soome mrd sälkky, sälkö 'puutükk, -kild'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab puu töötlemisel tekkivat heli. Teisalt võib olla soome-ugri tüvi, mille vasted on soome säle 'liist, varb; laast; latt', karjala sälö 'puukild, pilbas' (võib olla osaliselt soome keelest laenatud), saami čállit 'kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides)', mari šelaš 'tükeldama; (laastu) kiskuma; jagama, jaotama', udmurdi č́ali̮š 'viltu teritatud', komi će̮lavni̮ 'lõikama', mansi sil- 'lõikama', handi sil- 'lõikama, lahti lõikama (kala, looma), lõhestama', ungari szel 'lõikama, lõikuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sälk 'neitsinahk'. Vt ka sälitis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur