[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

saadan : saadana : saadanat 'saatan' saatan

saan : saani : saani 'veolooma(de) jõul jalastel liikuv kerge talvine (seljatoega) sõiduk'
vene sáni (mitm) 'saan, regi; kelk'
liivi sōn 'regi'
vadja saani 'saan, regi'
soome mrd saani 'saan, regi'
isuri saani 'saan, regi'
karjala sani 'põhjapõdrarakend'
vepsa sań 'saan, regi'

saatan : saatana : saatanat 'jumalavastane kuri vaim, kurat'
saadan
alamsaksa Sathan 'saatan'
Sõna on levinud piibli keele kaudu. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit heebrea keelest, ← heebrea śāṭān 'vastane, jälitaja'. Ka murdevariandid saadanas, saatanas võivad olla laenatud, ← saksa Satanas 'saatan', ladina satanas 'saatan; vaenlane, vastane'.

sarn : sarna : sarna 'põsenukk'; mrd 'puusakont'
On arvatud, et vana tuletis tüvest sarv, nagu on ka soome mrd sarvena 'puus, puusaluu', isuri sarvena 'puus', karjala sarvena, sarvana 'puus'. Teise seletuse järgi võib olla sama tüvi mis sõnas sarnane. Samalaadne tähendussuhe on soome keeles, soome muoto 'vorm, kuju; rivi; näojooned, ilme, nägu' ja muotoinen 'millegi kujuline; sarnane, taoline'.

saun : sauna : sauna 'köetav hoone v ruum higistamiseks, vihtlemiseks, pesemiseks, ka muuks otstarbeks'
?alggermaani *stakka-
vanaislandi stakkr 'kuhi, hunnik'
inglise stack 'kuhi, hunnik'
rootsi mrd stake, stäck 'kolle, tulease'
liivi sōna 'saun'
vadja sauna 'saun'
soome sauna 'saun'
isuri sauna 'saun'
Aunuse karjala saunu 'saun'
saami suovdnji 'lumme kaevatud auk'
Laenatud võib olla ka germaani tüve skandinaavia vaste, taak. On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *sāpna- 'seebikoda'.

seen : seene : seent 'valmisolevast orgaanilisest ainest toituv piiramatu kasvuvõimega klorofüllita organism; kand- ja kottseente maapealne viljakeha'
liivi sēņ 'seen'
vadja siini 'seen'
soome sieni 'seen'
isuri seeni 'seen'
Aunuse karjala sieni 'seen'
lüüdi šień 'lehikseen'
vepsa seń 'seen'
saami čátná 'tuletael'
mari šen 'tael; puukäsn'
udmurdi śeńki 'tael; seen'
handi san 'torikuline (taetud seen); kasekäsn'
mansi sēniγ 'torikuline (teatud seen)'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti sēne 'seen'. Vt ka sõõn.

sein : seina : seina 'hoone püstne piirdetarind, mis võib täita ka kandetarindi ülesannet; pinnavormi v muldrajatise järsult püstine nõlv; õõneselundi, anuma vm eseme õõnsust ümbritsev pind'; mrd 'kangamõõt'
lõunaeesti sain
balti
leedu siena 'sein, piir'
läti siena 'sein; külg'
liivi sāina 'sein'
vadja seinä 'sein'
soome seinä 'sein'
isuri seinä 'sein; lõimelõnga mõõt'
Aunuse karjala seińü 'sein; kanga, lõimelõnga mõõt'
lüüdi šeiń, šein, sein(e͔) 'sein'
vepsa sii̯n 'sein; kangamõõt'

sidrun : sidruni : sidrunit 'tsitruseline'
alamsaksa sitroon 'sidrun'
saksa Zitrone 'sidrun'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ladina citrum 'sidrunipuu puit; sidrun'.

siin (osutab kohale, mis on lähemal, kõneleja ligidal) see

simman : simmani : simmanit 'küla tantsupidu'
tsimman, tsiiman, simmal, tsimm
soomerootsi Simon sõnaühendis Simon i Sälle '„Simon Sällest“ (laulumäng)'
Mäng oli ka Eestis pidudel populaarne, Põhja-Eestis oli mängu nimi „Siimu mäng” ja Lõuna-Eestis „Siimanni selle”. Hiljem sai mängu nimest peo nimetus.

sonn : sonni : sonni 'vesine ala, nt üleujutatav heinamaa, järve-, jõesopp, pehme merekallas; loik'
On arvatud, et võib olla tüve soon reeglipäratu variant. Vt ka sannikas.

soon : soone : soont 'inimese ja looma torujas õõneselund, mida mööda voolab veri või lümf'
?indoeuroopa *sHi-nu
avesta hinu- 'side, kütke'
saksa Sehne 'kõõlus'
rootsi sena 'kõõlus, soon'
liivi sūoņ '(vere)soon'
vadja sooni '(vere)soon, kõõlus; kramp; (lehe)rood; veesoon'
soome suoni 'soon'; mrd 'kõõlus; sool; närv; puusüü'
isuri sooni 'soon'
Aunuse karjala suoni 'soon; sool; puusüü'
lüüdi suoń(i) 'soon; sool; puusüü'
vepsa soń 'veresoon, veen'
saami suotna 'soon, kõõlus; pillikeel; vibunöör'
ersa san 'soon, kõõlus'
mokša san 'soon, kõõlus'
mari šün 'kõõlus'
udmurdi se̮n 'kõõlus'
komi se̮n 'soon, kõõlus'
handi lan, ʌɔn 'soon, kõõlus'
mansi tān 'soon, kõõlus; pillikeel'
ungari ín 'kõõlus'
neenetsi te 'kõõlus'
eenetsi tí(n) 'kõõlus'
nganassaani taŋ 'kõõlus'
sölkupi če̮n 'soon, kõõlus'
kamassi ten 'soon, kõõlus'
matori ten 'soon, kõõlus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sōn 'renn, soon plangus; planku soont tegema' ja läti sones 'kraavike, veesoon'. Vt ka sonn, sõõn.

sukman : sukmani : sukmanit 'setu naiste mustast kalevist pidulik pihtseelik'
vene sukmán 'kalevist kaftan, sarafan'

sõnn : sõnni : sõnni 'suguküps isane veis'; mrd 'jäär; täkk'
kirderanniku sonn(i)
Salatsi liivi sonn 'päss, jäär'
soome sonni 'pull, sõnn'
Läänemeresoome tüvi. On siiski arvatud, et ehituse ja tähenduse poolest võib olla laenatud, kuid sobivat laenuallikat ei ole leitud.

sõõn : sõõna : sõõna mrd '(mustuse) triip, viir; pilveriba'
On arvatud, et tüve vasted on liivi sȭinastõ, sȭņastõ 'hallitada' ja soome mrd sientyä 'tuhmuda, mustaks jääda (riie kehval pesemisel)', sienteä 'määrdunud, tuhmunud, kollaseks tõmbunud (riie, ihu)', sel juhul võiks olla tüve seen variant. On ka oletatud, et tüve soon variant, kuid eesti keeles on häälikumuutus oo > õõ ebatavaline.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur