[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

raam : raami : raami 'ümbritsev liist, ääris; ristkülikukujuline alus; veoki, masina kere toes'
kraam
alamsaksa rame, ramen 'raam, ääris, kangakuivatusraam'
On ka arvatud, et laenatud rootsi keelest, ← rootsi ram 'raam, ääris; kandesõrestik, karkass'. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja raami 'raam' ja isuri raami 'raam'.

raim : raima : raima 'kaevise lahtimurdmine kihist' raiuma

ramm1 : rammi : rammi 'vaiade, postide pinnasesse tagumise seade'
alamsaksa ramme 'ramm'
saksa Ramme 'ramm'
Ka samatüveline tegusõna rammima võib olla alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa rammen 'rammiga taguma' või ← saksa rammen 'sisse taguma, kinni tampima; otsa v küljelt sisse sõitma'.

ramm2 : rammu : rammu 'kehaline jõud, jaks; lihavus; väetis'; van 'tugevdava mõjuga, jõudu andev aine'
kirderanniku ramu
vadja ramo, rammo 'kehaline jõud, tugevus'
soome mrd ramu '(kehaline) seisund'
isuri ramo 'kehaline jõud, tugevus'
Aunuse karjala ramakko 'tugev, kõva (tuule, vihma kohta)'
Läänemeresoome tüvi.

rihm : rihma : rihma 'nahast vm painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm kinnitusvahendiga'
balti
leedu rišti 'siduma, köitma', rišimas 'sidumine'
läti rist 'siduma', risamais 'pael'
liivi m(õz) 'rihm'
vadja rihma 'köis; nöör; (linane) niit v lõng'
soome rihma '(linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael; nööritäis rõngleid; kimp oravanahku'
isuri rihma '(linane v kanepi)niit; haspeldamisel loendatav niidikiht'
Aunuse karjala rihmu '(puuvillane, linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael'
lüüdi rihm(e͔) 'püünispael; õngenöör'
vepsa ŕihm 'pael, nöör; (mitm) linnupaelad'

riim-1 liitsõnas riimsool 'kerge, esialgne sool, eel-, verisool'
kriim-, riiv-
rootsi rim 'härmatis'; mrd 'õhuke soolakiht liha pinnal', rimsalta 'riimsoola panema, eelsoolama'

riim2 : riimi : riimi 'sõnade v sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla peamiselt luules rakendatava vormivõttena'
alamsaksa rīm 'riim, riimsalm, luuletus'

riim3 : riimi : riimi 'ülemise veskikivi silmas olev raud, mis toetub veski võllile'
Võimalik, et selle tüve läänemeresoome vaste on soome rima 'latt; liist'. Sel juhul on tegemist skandinaavia laenuga, ← algskandinaavia *rima, mille vasted on vanaislandi rim 'pulk, varb (väraval v aial)' ja rootsi mrd rem, rim 'tugipuu (kelgul), külgpuu (redelil)'.

roim : roima : roima '(raske) kuritegu; veretöö, mõrv'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõna on võinud olla inglise crime 'kuritegu, kuritegevus'.

room : rooma : rooma 'rangide kummalgi küljel olev tugev nahkrihmast aas, millega ühendatakse aisad ja look'
vadja rooma 'room; treng(id)'
soome ruoma 'room'
isuri rooma 'room'
On oletatud, et skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on rootsi mrd rom 'rakmetes kasutatav vaalanahast rihm' ning norra roma 'pajuvits', või ← tüvi, mille vaste on vanaislandi drómi 'kütke'. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud eestirootsi rōm 'veorihm hobuserakmetes'.

rumm : rummu : rummu 'ratta tugev keskosa, milles on ava võlli v telje tarvis; peakatte jäigast materjalist torujas kere'; mrd 'voki, piibu jms toru, silinder või jämedam osa'
rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa laen, ← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Alamsaksa allikast on laenatud trumm.

ruum : ruumi : ruumi 'see kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub; mingi ala, piirkond; hoone vm sisemus v selle sisemuse vaheseintega eraldatud osa; millegi v kellegi kuhugi mahtumiseks piisav vaba koht; maht'
alamsaksa rūm 'ruum, koht, lage väli'
Eesti keelest on laenatud vadja ruumi 'koht; ruum'.

rõmm : rõmmi : rõmmi 'liivadest v teistest purdsetetest kergemate osakeste veega väljauhtmisel saadav raskete v maakmineraalide kontsentraat'
Tõenäoliselt sama tüvi, mis murdesõnas krõmm, rõmm 'kivine viljatu maa', mis on kirjakeeles uues tähenduses mäendusterminina kasutusele võetud. Murdetüve on peetud häälikuliselt ajendatuks.

rõõm : rõõmu : rõõmu 'heaolu-, rahuldus-, lõbutundega seotud hingeline seisund'; mrd 'hääl'
kirderanniku riem, ruem
liivi rȭm 'rõõm'
soome riemu 'rõõm; lõbu'; mrd 'usuline ekstaas; kisa, lärm; tuisuilm; suur leek, lõõm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

rähm : rähma : rähma '(põletikulise) silma eritis, mäda silmas; (klaasile kogunenud) mustus, vedel soga, rääm'
soome rähmä 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala rähmü 'rähm, silma eritis'
lüüdi riäžme, riäzme 'rähm, silma eritis'
? vepsa ŕähmästuda 'paksuks minna (näo kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt rääm ja rähk.

räim : räime : räime 'ainult Läänemeres elutsev heeringast väiksem parvekala (Clupea harengus membras)'
eestirootsi strämg, sträŋg 'räim'

rääm : rääma : rääma 'tolm, pori vm mustus; räga, padrik'
kräämuline
soome räämä, rääme 'rähm, silma eritis'
isuri räämü, räme 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala reämeä (osastav) 'rähm, silma eritis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rähm ja raamas.

rühm : rühma : rühma 'tervikuna käsitatav (väike) hulk v kogum olendeid, esemeid vm; sarnaste tunnuste põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v kogum (mingis liigituses), liik, tüüp, klass'
balti *trūkšma-
leedu trūkšmas 'inimeste rivi üksteise taga; rodu, rühm, hulk'
läti trūkt 'katkema; puuduma, puudu olema; võpatama, ehmuma'
● ? vadja rümmü, rummu 'hunnik; kamakas, pank; salk, jõuk'
soome ryhmä 'rühm, grupp, salk; kategooria, järk, aste'; mrd 'hunnik, kuhi'
Aunuse karjala rühmü 'rühm, salk; majade rühm; suur hulk'
Murdesõna on kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur