[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

pabin : pabina : pabinat kõnek 'ärevus, ähm'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades habisema, sabisema, vabisema.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
vanavene poganŭ 'paganlik'
liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

pahn : pahna : pahna '(peenem) põhk, sasi; praht, rämps, tarbetu kraam'
?alggermaani *faznā- 'lumi; aganad, õled'
vanaislandi fǫnn 'lumi, hang'
vadja pahna 'pahn, õled loomade allapanuks'
soome pahna 'aluspõhk, pahn; sealaut'
isuri pahna 'sealaut'
Aunuse karjala pahnu 'sea ase'
lüüdi pahn 'karu v mägra pesa'
vepsa pahn 'sea allapanu'
On arvatud, et sama tüve variant võib olla ka lõunaeesti paht 'sealaut', liivi dõz, dõks 'magamiskoht, pesa; põhk'. Vt ka pahmas.

pann : pann : panni 'madalate äärtega siledapõhjaline metallnõu praadimiseks v küpsetamiseks'
alamsaksa panne 'pann'
Eesti keelest on laenatud vadja panni '(sütega) soojenduspann'.

parun : paruni : parunit 'üks (alam)aadli tiitleid'
saksa Baron 'parun'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi báron 'parun'.

pasun : pasuna : pasunat 'puust v puukoorest sirge v pisut kõverdatud ilma huulikuta puhkpill; kausshuulikuga vaskpuhkpillide rahvapärane üldnimetus'
passun
alamsaksa basune, bassune 'pasun'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi báson 'pasun, puhkpill'.

paun : pauna : pauna 'spetsiaalne kott v tasku millegi kaasavõtmiseks v kaasaskandmiseks, märss, seljakott, ranits'
balti
läti pauna 'väike müts; ranits, komps'
liivi pōna 'ranits, komps; pesa'
soome van srmt pauna 'kott, paun'
Soome vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud.

peen : peene : peent 'suhteliselt väikese läbi- ning ümbermõõduga; pisikestest osistest koosnev; ülimalt täpne; vaevumärgatav; kvaliteetne, väärtuslik'
?alggermaani *spēni-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu, liist'
vanarootsi spān 'laast'
saksa Span 'laast'
liivi pīentõ 'peenike'
vadja peeni 'väike, peen; vaikne, tasane; vastsündinud laps v loom'
soome pieni 'väike, madal, tühine'
isuri peen 'väike; madal (vesi)'
Aunuse karjala pieni 'väike'
lüüdi pień 'väike'
vepsa peń 'väike'
Germaani päritolu on kaheldav eeldatava tähendusmuutuse 'laast, liist, riba' > 'väike' tõttu. Sama germaani tüvi on sõna põõn laenuallikas. Vt ka pisike.

penn : penni : penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
pend
?alamsaksa bent 'nöör, (tünni)vits'
?rootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; katusesarikate v laevakaarte paar, ühendav palk jms'
On ka arvatud, et võib olla eestirootsi laen, ← eestirootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; kaldpuu väraval', kuid eesti sõna laia murdeleviku tõttu on see vähem tõenäoline.

piin : piina : piina 'füüsiline v hingeline valu v vaev'
vanarootsi pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad'
On ka arvatud, et võib olla laenatud alamsaksa keelest, ← alamsaksa pīn(e) 'piin, valu, vaev; karistus'. Eesti keelest on laenatud vadja piina 'piin'.

pinn : pinni : pinni 'vasara õhem ots; rooli käepide'; mrd 'nael'
alamsaksa pin, pinne 'väike nael, teravik, (puu)nael, kingsepanael, pulk'
saksa Pinne 'väike nael; aeru (v rooli) käepide'
Samatüveline tegusõna pinnima 'rauda õhemaks (ja teravaks) taguma, midagi sitkemaks, pehmemaks v tihedamaks taguma; pealekäimise, surveavaldamisega midagi teada saada püüdma' võib olla samuti laenatud, ← saksa pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pinn 'vikatit pinnima, külmalt taguma, et teravamaks saada'. Vt ka pinnima.

pirn : pirni : pirni 'kerajate v piklike, hrl tipust jämedamate õunviljadega viljapuu (Pyrus); selle vili; elektrilamp'
saksa Birne 'pirn'
Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi birn, pirn 'pirn' ja soome van srmt pirnipuu 'pirnipuu'.

plaan1 : plaani : plaani 'kavatsus, mõte, nõu, tegevuskava; ajakava, seda kajastav tabel, graafik vms; maapinna, asula, ehitise vm objekti rõhtprojektsiooni vähendatud kujutis (joonisena v joonistena); laad, vaatenurk, aspekt'
laan
saksa Plan 'plaan, kava; kavatsus; joonis, projekt; kaart'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina planus 'tasane, lame'. Samatüveline tegusõna plaanima võib olla samuti laenatud, ← saksa planen 'plaani koostama, kavatsema, kavandama'.

plaan-2 liitsõnas plaanvanker 'suur, hrl kahe hobuse veetav veovanker'
laam-, laan-
saksa Planwagen 'plaanvanker, presendiga kaetud vanker'
Saksa allikas on liitsõna: Plane 'veekindel purjeriie, present' + Wagen 'vanker'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud, murretes on kasutatud ka ainult esimese osisega vorme, nt plaan, plaanik 'plaanvanker'.

plonn : plonni : plonni 'põletamata tellis'; mrd 'savine maa'
lonn
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

porken : porkna : porknat mrd 'porgand' porgand

prunn : prunni : prunni kõnek 'prunt' prunt

pruun : pruuni : pruuni 'kastanimuna, rukkileiva, männikäbi jms värvi'
ruun, pruum
alamsaksa brūn 'särav, läikiv; pruun'
Omasõna värvuse kohta on nt kõrb, kõrbema, varasem nimetus on olnud ka nt ruske.

puldan : puldani : puldanit 'jäme linane v kanepine riie'
rootsi buldan 'puldan, purjeriie, kotiriie'

punn1 : punni : punni kõnek 'väike (noor) õun, mari vm; (mäda)põletiku vinn, vistrik, mügerik'; kõnek 'jonnakas, kiusakas v saamatu, armetu inimene'
punnima, punnu, punu
liivi puņ 'punn, prunt', puņņi 'muhklik'
soome mrd punnata 'pingutada, punnida, rügada'
karjala punnata '(rasket asja) tõsta v ümber lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, millega on segunenud punn2. Vt ka punduma, põnn.

punn2 : punni : punni 'puust, paberist vm prunt, kork; laua v prussi servas olev hari, mis vastab teise laua v prussi servas olevale soonele, sulund'
alamsaksa spunt 'sulgemispunn (üleval nõu keskel); pulk laua v palgi vigastatud koha parandamiseks; punniauk'
saksa Spund 'punn, prunt'
Vt ka punn1.

põnn : põnni : põnni '(väike) laps'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tõenäoliselt on vähemalt tähendust mõjutanud punn1.

põrn : põrna : põrna 'selgroogsete elund, mis on vere varupaik ning lümfotsüütide ja immuunkehade tekitaja'
kirderanniku pern
liivi pȭrna 'põrn'
vadja põrna 'põrn'
soome perna 'põrn'
isuri perna 'põrn'
Aunuse karjala pärnü 'põrn'
lüüdi pärne͔ 'põrn'
vepsa pärm 'põrn'
On arvatud, et võib olla indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on avesta *spǝrǝzan- 'põrn'. Vt ka põrnikas, põrnitsema.

põõn : põõna : põõna 'puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks; mõlemast otsast kinnitatud riideriba hrl riietuseseme seljal'
alggermaani *spēnu-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu; liist'
vanarootsi spān 'laast, liist'
saksa Span 'laast, liist'
liivi pȭn 'põikpuu'
vadja piina '(ukse v akna) piit'
soome piena 'põõn; liist; pulk'
isuri peena 'uksepiit'
karjala piena 'põik-, tugipuu'
Sama germaani tüvi võib olla sõna peen laenuallikas. Vt ka põõnama.

pärn : pärna : pärna 'südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia)'; mrd 'jalakas'
liivi pǟrnä 'pärn'
vadja rhvl pärnäse (omastav) 'pärnane, pärnapuust'
soome mrd pärnä 'jalakas; pärn'
isuri pärnä 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. Pärn oli varasemal ajal peamiselt vanema puu nimetus, noor puu oli Põhja-Eestis niinepuu, niin, ning Lõuna-Eestis ja saartel lõhmus.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur