[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

matt2 : mati : matti '(vaibataoline) kate jalgade pühkimiseks, lamamiseks vm'
alamsaksa matte 'õlgedest v vitstest punutud kate, vaip'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on Euroopa keeltesse laenatud ladina keelest, ← ladina matta 'taimedest punutud matt'.

matt3 : mati : matti 'tuhm, läiketu'
saksa matt 'nõrk, rammetu; tuhm, läiketu; ähmane'

mett : meti : metti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
mitt
alamsaksa smitte, smette 'kudumistööstuses puder v kliister, millega kanga lõimi tugevdatakse'
Lõimelõngade katkemise puhul tuli need muuta vastupidavamaks, selleks lõngu immutati ehk metiti.

mutt1 : muti : mutti 'tiibade ja kotitaolise päraga hrl endisaegne võrkpüünis, nooda eriliik'
vene mutník 'kalapüügiriist, põhjanoot'

mutt2 : muti : mutti 'rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks'
saksa Mutt 'köiesilm purje käsitsemiseks ja kinnitamiseks'

mutt3 : muti : mutti kõnek 'eit, eakas naine, ema; naine, tütarlaps'
saksa Mutti 'emake, memm'
Sama tüvi on laenatud ka sõnas mutter2.

mutt4 : muti : mutti 'tiheda sametja musta karvkatte ning labidjate eesjäsemetega peamiselt maasse rajatud käikudes elav putuktoiduline loom (Talpa europaea)'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mutt 'mutt (loom)'.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
mütakas
vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur