[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

maare1 : maarde : maaret 'maavara'
Tehistüvi 1940. aastatest, moodustatud sõnadest maa ja aare.

maare2 : maarde : maaret 'naha pealispinna iseloomulik muster'
Tehistüvi 1930. aastatest.

meere : meerde : meeret 'viir, triip, jutt, piire'
meerima
Tundmatu päritoluga tüvi. Murdetüvi, mida soovitati kirjakeelde 1920. aastatel ja tehnikakeelde 1970. aastatel.

mure1 : mure : muret 'rõhuv sisemise rahutuse ja hirmu tunne; hool, ülesanne, kohustus'
liivi mur 'mure'
vadja murhõ 'mure'
soome murhe 'mure, hool; ülesanne; kurbus'
isuri murhe 'mure, hool, kurbus'
karjala mureh 'mure'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla vana germaani laen, ← alggermaani *muriz 'mure', mis on rekonstrueeritud tegusõna *mur-nō-na põhjal, mille vasted on nt gooti maurnan 'muretsema', vanainglise murnan 'muretsema', vanaülemsaksa mornēn 'muretsema'.

mure2 : mureda : muredat 'kergesti pudenev, tükkideks lagunev'
vadja murõa 'mure; pehme, õrn (südame kohta)'
soome murea 'pehme; mure'
isuri murriia 'pehme; mure'
Aunuse karjala murei 'rabe, pude, mure'
lüüdi mured 'pehme; mure'
vepsa mured 'rabe, pude, mure'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas muru-2 ja võib-olla ka sõnas murdma. Teisalt võib olla germaani laen, ← alggermaani *murwija-z, mille vasted on vanaülemsaksa mur(u)wi 'mure, pehme, noor', saksa mürbe 'mure, pehme'.

müre : müreda : müredat mrd 'tilgastanud, kergelt hapu'
liivi murātsõ, murāstõ 'hapuks minna (kalast)'
vadja mür(r)ähtää, mürrästää, mürtüä 'tilgastada'
soome myrtyä 'tilgastada, hapuks minna; mossi, tujust ära minna'
karjala mürtüö 'tilgastada, hapuks minna; pahaseks saada, solvuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka mürk .

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur