[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

maat1 : maadi : maati kõnek 'tüürimehe v pootsmani abi'
alamsaksa māt(e) 'kaaslane, kamraad'

maat-2 liitsõnas maat-uss 'inimese pärasooles nugiv valkjas linaluutaoline ümaruss, naaskelsaba'
?saksa Madenwurm 'naaskelsaba, maatuss'
Saksa allikas on liitsõna, Made 'tõuk' + Wurm 'uss, vagel, tõuk'. Laenamisel on liitsõna järelosis tõlgitud. Varem võib olla laenatud tüve germaani vaste, madu.

mait : maida : maita kõnek (kerge kirumis-, siunamissõna) 'raisk, raip, sunnik, kurivaim'; mrd 'laisk olend'
läti maita 'raibe (ka sõimusõnana)'

mant : mandi : manti van 'piima koor'
alamsaksa smant '(piima) koor'
saksa Schmant 'mustus, pori'; mrd '(piima) koor'
Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd mantti 'koor'.

mast1 : masti : masti 'tugev kõrge püstloodne post, mille külge kinnitatakse laeva purjed ja muu taglas; suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge ehitis (nt õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks)'
alamsaksa mast 'mast; post'
saksa Mast 'mast; post'
Eesti keelest on laenatud soome mrd masti 'mast' .

mast2 : masti : masti 'mängukaartide sama sümboliga rühm'; kõnek 'liik, sort, laad'
vene mast 'värvus (loomadel); (kaardi)mast'

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

matt2 : mati : matti '(vaibataoline) kate jalgade pühkimiseks, lamamiseks vm'
alamsaksa matte 'õlgedest v vitstest punutud kate, vaip'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on Euroopa keeltesse laenatud ladina keelest, ← ladina matta 'taimedest punutud matt'.

matt3 : mati : matti 'tuhm, läiketu'
saksa matt 'nõrk, rammetu; tuhm, läiketu; ähmane'

mest : mesti : mesti 'kamp, salk, rühm, seltskond; liik, sort, laad'
vene vméste '(ühes)koos'

mett : meti : metti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
mitt
alamsaksa smitte, smette 'kudumistööstuses puder v kliister, millega kanga lõimi tugevdatakse'
Lõimelõngade katkemise puhul tuli need muuta vastupidavamaks, selleks lõngu immutati ehk metiti.

mirt : mirdi : mirti 'mürt, Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas (Myrtus communis)'
alamsaksa mirt 'mürt'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, mürt.

must : musta : musta 'nõe, tõrva värvi, tume, tõmmu; ebapuhas, määrdunud'
liivi mustā 'must; määrdunud'
vadja mussa 'must, tume; määrdunud'
soome musta 'must, tume'
isuri musta 'must, tume; määrdunud'
Aunuse karjala mustu 'must, tume; määrdunud'
lüüdi must 'must'
vepsa must 'must'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *mus-ta-, mille vaste tütarkeeltes on nt norra must 'aur, toss, udu'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mostlas, mostlane, mostlain 'mustlane' (← mustlane), läti mrd mustenes 'mustikad' ja võib-olla ka läti mrd mustis 'must koer; (halvustavalt) määrdunud näoga inimene'.

mutt1 : muti : mutti 'tiibade ja kotitaolise päraga hrl endisaegne võrkpüünis, nooda eriliik'
vene mutník 'kalapüügiriist, põhjanoot'

mutt2 : muti : mutti 'rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks'
saksa Mutt 'köiesilm purje käsitsemiseks ja kinnitamiseks'

mutt3 : muti : mutti kõnek 'eit, eakas naine, ema; naine, tütarlaps'
saksa Mutti 'emake, memm'
Sama tüvi on laenatud ka sõnas mutter2.

mutt4 : muti : mutti 'tiheda sametja musta karvkatte ning labidjate eesjäsemetega peamiselt maasse rajatud käikudes elav putuktoiduline loom (Talpa europaea)'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mutt 'mutt (loom)'.

mõõt : mõõdu : mõõtu 'vahend, mille abil määratakse ühe suuruse suhe teisesse, ühikuks võetud suurusesse, sellele vahendile vastav kogus; selliseks ühikuks võetud suurus; keha (ka ruumi) suurust iseloomustav näitaja (pikkus, laius, kõrgus, paksus jms); määr, jagu, piir'
alggermaani *mētō, *mēta-
vanaislandi mát 'hinnang; mõõt'
vanarootsi māt 'mõõt (ka anumana)'
vanafriisi mēte 'mõõt'
vadja mõõtto, mõõttu 'mõõt(ühik)'
Vt ka külimit, mõõtma.

mört : mördi : mörti 'müürimiseks ja krohvimiseks kasutatav sideaine, peene täitematerjali ja vee kivistuv segu'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõna on olnud saksa Mörtel 'mört'.

münt1 : mündi : münti 'eeterlikku õli sisaldav väikeste lillakate õitega huulõieline rohttaim (Mentha)'
alamsaksa minte 'münt (taim)'

münt2 : mündi : münti 'seadusega määratud kaalu, koostise ja vormiga metallitükk maksevahendina, metallraha'
alamsaksa munte, monte 'müntide vermimise õigus; rahapaja; münt, metallraha'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina moneta 'rahapaja; münt, raha(tükk)'.

mürt : mürdi : mürti 'Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas, mirt (Myrtus communis)'
saksa Myrte 'mirt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mirt.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
mütakas
vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur