[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 19 artiklit

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
kabe1
alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
kaavik
alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

laad1 : laadi : laadi 'olemust määravad omadused v eripära, iseloom'
vene lad 'üksmeel; laad, viis'
Tähendust on võinud mõjutada ka vene sklad 'laad, viis; kehaehitus; ladusus, kooskõla'. Sama tüve tuletis on laenatud sõnas ladna. Vt ka ladus.

laad2 : lae : laadi 'püssi vm käsitulirelva pära, kaba'
alamsaksa lade 'kirst, kast; laegas'
Samatüveline tegusõna laadima on samuti laenatud, ← alamsaksa laden 'laadima, täitma'. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, laeng, ja võib-olla ka laadik, hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laadung.

laadik : laadiku : laadikut 'laegas'
laegas, laekuma
alamsaksa lade, ladeken 'kirst, kast; laegas'
vanarootsi la(a)dika 'väike kast, karp'
On ka arvatud, et laenatud on alamsaksa tüvi lade ja lisatud liide -ik. Tuletises laegas on d vokaalide vahel kadunud, laekuma on sellest ebareeglipäraselt tuletatud. Sama alamsaksa tüvi on laenatud sõnades laad2, laeng.

laadung : laadungi : laadungit 'koorem, last'
saksa Ladung 'laadimine; last'
Saksa sõna on tuletis tüvest, mille alamsaksa vaste on varem laenatud sõnades laad2, laeng ja võib-olla ka sõnas laadik.

ladna : ladna : ladnat kõnek 'mõnus, laheda olekuga; semutsev, familiaaritsev'
laadna
vene ládnyj 'sobiv, ladus; tubli', ládno 'ladusalt; tubli; hästi, hüva, hea küll'
Sama tüvi on laenatud sõnas laad1.

ladus : ladusa : ladusat 'sujuv, voolav; mõnus, tore'
Võib olla tüve laad1 variant. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas ladisema.

laeng : laengu : laengut 'sihipäraselt paigaldatud plahvatama pandav lõhkeainekogus'
lahing
alamsaksa lading 'laadimine'
Laenu muganemisel on d vokaalide vahelt kadunud. Sama tüvi on laenatud sõnas laad2 ja võib-olla ka sõnas laadik. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste sõnas laadung.

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

mast2 : masti : masti 'mängukaartide sama sümboliga rühm'; kõnek 'liik, sort, laad'
vene mast 'värvus (loomadel); (kaardi)mast'

mest : mesti : mesti 'kamp, salk, rühm, seltskond; liik, sort, laad'
vene vméste '(ühes)koos'

moodustama : moodustada : moodustan 'mingil kujul esinema, millegi koostisosa olema; millegi ilmumist v tekkimist esile kutsuma, põhjustama; asutama, organiseerima, looma'
soome muodostaa 'teha, valmistada, koostada; moodustada, endast kujutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on germaani laen, ← alggermaani *mōto-, mille vasted on nt vanaislandi mót 'pilt; välimus; laad, viis', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'.

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

plaan1 : plaani : plaani 'kavatsus, mõte, nõu, tegevuskava; ajakava, seda kajastav tabel, graafik vms; maapinna, asula, ehitise vm objekti rõhtprojektsiooni vähendatud kujutis (joonisena v joonistena); laad, vaatenurk, aspekt'
laan
saksa Plan 'plaan, kava; kavatsus; joonis, projekt; kaart'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina planus 'tasane, lame'. Samatüveline tegusõna plaanima võib olla samuti laenatud, ← saksa planen 'plaani koostama, kavatsema, kavandama'.

rodu : rodu : rodu 'isikute, elusolendite v asjade rida; midagi järjestikku toimuvat v sarja moodustavat; ajaliselt järjestatud suur hulk'
On oletatud, et tüvi on vanavene või vene laen, ← vanavene rodŭ 'päritolu; perekond; sugukond, hõim; rahvas; kodumaa; tõug; liik, laad, sort' või ← vene rod 'sugu, suguvõsa; sugukond; sugupõlv; liik, sort, laad, viis'. Selles on kaheldud tähenduserinevuse tõttu. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve rood2 reeglipäratu variant. See on kaheldav seetõttu, et rodu esineb kirjalikes allikates varem kui rood2.

sort : sordi : sorti 'headusjärk; aretuse tulemusena saadav tunnuste poolest sarnaste taimede kogum; liik, laad'
saksa Sorte 'sort; liik, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja sortti 'sort, liik' ja isuri sortti 'sort, liik'.

tõug2 : tõu : tõugu 'mingi kodulooma isendite kogum, mida iseloomustavad ühtne põlvnemine ning kodustamise ja pidamise kestel kujunenud ühesugused pärilikud omadused; pärilike omaduste v etniliste tunnuste poolest kokku kuuluvad inimesed, sugu; liik, sort, laad'
kirderanniku toug
?balti
leedu daug 'palju'
läti daudz 'palju'
On ka arvatud, et sama tüvi mis tõug1.

viis2 : viisi : viisi 'toimumise laad; meetod, võte; harjumus; meloodia'
viisakas
alamsaksa wise 'viis, mood, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja viisii 'viisi, kombel, moel' ja isuri viisi 'viis, komme'. viisakas on tuletis liitega -(a)kas.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur