[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

lage : lageda : lagedat 'avar; tühi, paljas'
algskandinaavia *lāǥija-
vanaislandi lægi 'randumiskoht, ankruplats'
vanarootsi læ̅ghe 'randumiskoht, ankruplats'
alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud katusealune, laudadest sild'
liivi lagdõ 'puudeta, tühi, avar; lagendik'
vadja lakõa 'sile, tasane; lage; avar'
soome lakea 'lage, avar; tasane, lame'
isuri lakkiia 'tasane; sile'
Aunuse karjala lagei 'tasane; lage koht, tasandik'
lüüdi laged 'lage'
vepsa laged 'lage'
Sama skandinaavia või germaani tüvi on laenatud sõnas lai. Vt ka laastama.

leige : leige : leiget 'ainult pisut soe'
vadja leütšiä 'leige'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

lige : ligeda : ligedat mrd 'märg' ligu

liige : liikme : liiget 'kehaosa; terviku osis' liikuma

loge : logeda : logedat mrd '(lohakalt) lodev, lohva' logisema

lõge : lõgeme : lõget 'pehme, luustumata koht imiku koljul'; mrd (hrl mitm) suu, lõuad'
kirderanniku legemed
vadja lekama 'lõge, lõgemekoht; lahvandus, sula koht jääs', letšen 'lõge, lõgemekoht'
isuri lekkaama 'meelekoht, oim; lõge; sula koht kevadises jääs'
On arvatud, et sama tüvi mis lõvi1, kuid häälikuliselt on see kaheldav. Teise oletuse järgi võiks tüve vaste olla soome soome lokero 'lahter; sopp; õõs', mrd loko(nen) 'auk; õõs; õnar; koobas'.

lääge : lääge : lääget 'ebameeldivalt magus, imal, läila'
vadja lääkää 'lääge, imal; vastik, iiveldama ajav'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur