[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit, väljastan 30.

laas : laane : laant 'suur tihe (okas)mets'
indoeuroopa *londho-, *lomdho-
vanaislandi land 'maa'
gooti land 'maa'
liivi lōņtš 'ürgmets', land 'lomp'
soome lansi 'madal niiske koht maastikul'
karjala lantto 'lohk, nõgu; madal, kaldu'
? saami luovdit '(kõhuli, põlvili) langeda, laskuda'
? ersa lańďams 'istuda, küürutada'
? mokša lańďams 'istuda, küürutada'
mäemari landaka 'väike madalik, lohk, madal koht (metsas)'
udmurdi lud 'niit, põld, hiis'
komi lud 'karjamaa, niit'
? neenetsi lǝmto 'madal'
? eenetsi lodu 'madal'
? sölkupi lamtu 'madal'
Varasem häälikuline kuju on säilinud lõunaeesti murrakutes: land 'lomp; (kinnikasvanud) järv; madal vesine maa'. Eesti keelest on laenatud läti mrd lanis, lans 'suur tihe mets; lomp'. Vt ka lääs.

labus : labusa : labusat 'jõudus, mõnus, sobiv; kindlalt püsiv'
laabuma
läti labs 'hea'
Esimese silbi täishääliku pikkuse varieerumine lubab oletada korduvat laenamist eri ajal.

ladus : ladusa : ladusat 'sujuv, voolav; mõnus, tore'
Võib olla tüve laad1 variant. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas ladisema.

laegas : laeka : laegast 'kaanega kastike v kirstuke; sahtel' laadik

lahas : lahase : lahast 'luumurru v luu- ja liigesehaiguste korral kasutatav mähisetoestik' lahk

lahits : lahitsa : lahitsat 'kärp'
las(s)its, lasnits
vene lásicа, mrd lasnica 'nirk'

laks : laksu : laksu 'heledalt kõlav löök'
plaks
liivi laks 'kõrvakiil'
vadja plaksu 'plaks, laks'
soome van srmt laksahtaa 'kiiresti matsutavat häält teha'
isuri plaksudella 'plaksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laps2, latsuma, loksuma, luksuma, lõks, naksama, pliks, lakatama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bḷåks 'lööma, peksma; plaksuma, paugutama; löök, plaks'.

lammas : lamba : lammast 'sõraline villkattega imetaja (Ovis)'
alggermaani *lamƀaz
vanaislandi lamb '(lamba)tall'
vanarootsi lamb '(lamba)tall'
gooti lamb 'lammas'
liivi lāmbaz 'lammas'
vadja lammas 'lammas'
soome lammas 'lammas'
isuri lammas 'lammas'
Aunuse karjala lammas 'lammas'
lüüdi lambaz 'lammas'
vepsa lambaz 'lammas'
Eesti keelest on laenatud läti mrd lamma 'suur lammas'.

laps1 : lapse : last 'inimene sündimisest kuni sugulise küpsemise alguseni; järglane, poeg v tütar'
lõunaeesti lats
liivi läpš 'laps'
vadja lahsi 'laps; (looma, linnu jne) poeg'
soome lapsi 'laps'
isuri laps 'laps'
Aunuse karjala lapsi 'laps'
lüüdi lapš 'laps'
vepsa lapś 'laps; lapsuke'
? ersa lavś 'häll'
? mokša lavks 'häll'
? mari lepš 'häll; lapse kandekorv'
? neenetsi jebcᵊ 'häll'
? eenetsi liču 'häll'
? nganassaani labsə 'häll', labsǝkǝǝ 'noorim laps'
? sölkupi ćopsǝ 'häll'
? kamassi ťeps 'häll'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad tähenduserinevuste tõttu. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Laps 'laps'.

laps2 : lapsu : lapsu 'laks, löök'
liivi laps 'kõrvakiil'
vadja lapsaa 'tatsuda, tatsata', klapsata 'tatsuda'
soome van srmt lapsahtaa 'kiiresti liigutada; lipsata; libiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, latsuma. Vt ka klaps.

larts : lartsu : lartsu 'hoop, löök; löögi tume kõla'
plarts
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lirtsuma, lorts, lurts, lärts, lörtsima, partsima.

las (käskiva kõneviisi lühenenud vorm) 'lase' laskma

lass : lassi : lassi 'väike ankur, lähker'
saksa Flasche 'pudel'
Laenatud on ka tüve alamsaksa või rootsi vaste, plasku.

laugas : lauka : laugast 'älvestest tekkinud hrl pruuniveeline väike sooveekogu'
alggermaani *laukō
saksa mrd Lauch 'mäest üle mineku koht, enamasti ava kaudu kaljuharjas, lainjas maastik mägedes'
soome mrd laukku, laukka 'auk, mulk, eeskätt väravamulk; lohk, süvend'

lavats : lavatsi : lavatsit '(magamis)lava, nari'
la(a)vits
vene mrd lávicа '(seina)pink'
Teise silbi a on tekkinud ilmselt sõna lava mõjul. Eesti keelest on laenatud eestirootsi laves, la'os, lās 'pink'.

leelis : leelise : leelist 'tugev hästi lahustuv alus, alkali; aluseline aine v selle vesilahus' lee

lehis : lehise : lehist 'raske mädanemiskindla puiduga heitlehine okaspuu (Larix)' leht

lidus 'lamavalt vastu aluspinda; kummargil, kühmas'
soome litistää 'laiaks litsuda, lamedaks pressida'
karjala litti 'väike kala, kalamaim'
vepsa ľiťik '(noor) latikas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas lidisema.

lips : lipsu : lipsu '(meeste) kaelaside'; kõnek 'lehv'
saksa Schlips 'lips, kaelaside'

lits : litsi : litsi 'tasu eest meestega seksuaalvahekorda astuv naine, lõbunaine, hoor; kergete elukommetega, liiderlik naine'
liivi litš 'halb asi, õnnetus; hoor'
vadja littsi 'hoor'
soome litsu 'põlatav, halb naine'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lits 'lirva, libu'. Vt ka lita.

lojus : lojuse : lojust van '(kodu)loom (hrl eelkõige veiste kohta)' looma

lonks : lonksu : lonksu 'sõõm, suutäis'
klõnks, lõnks, plõnksuma
liivi klunkš 'lonks'
vadja klonksu 'lonks'
isuri klonksu 'lonks'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

loodus : looduse : loodust 'aineline maailm, kogu universum; geograafiline keskkond, milles inimene ja ühiskond eksisteerib' looma

loomus : loomuse : loomust 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; ka kalasaak üldse' looma

loonus- liitsõnas loonuspalk 'naturaaltasu' looma

loos : loosi : loosi 'kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks; selleks kasutatav vahend; loteriipilet'
saksa Los 'saatus; loos, liisk'
Samatüveline tegusõna loosima võib olla samuti laenatud, ← saksa losen 'liisku heitma, loosima'.

loots : lootsi : lootsi 'kohalikke sõiduolusid tundev kapteni nõuandja laeva juhtimisel raskesti läbitavas piirkonnas, eriti sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul'
alamsaksa lōtsman 'loots'
saksa Lootsmann, Lotse 'loots'
Samatüveline tegusõna lootsima võib olla samuti laenatud, ← saksa lotsen 'lootsima'.

loppis 'mõlkis, lömmis'
loperdama, lopergune
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lappama, lopsima.

lorris 'nurjas, vussis, untsus, nässus' lora

lorts : lortsu : lortsu 'pehme, lodev v vedel, lörts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lurts, lärts, lörtsima. Eesti keelest võivad olla laenatud läti lorcis 'lörts', lorcēt 'lörtsi sadama', lorcāt 'lortsuma, lodisema'.

loss : lossi : lossi 'valitseja v kõrgaadliku suur pidulik elu- ja esindushoone'
saksa Schloss 'loss'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur