[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 112 artiklit, väljastan 30.

laabuma : laabuda : laabun 'jõudsalt, hästi edenema, ladusalt minema' labus

laajama : laajata : laajan 'reljeefi muutma (pinnast eemaldades, lisades v tasandades)'
Tehistüvi 1970. aastatest, moodustatud tüvede koondamisel ühendist laiali ajama, lai, ajama. Mõjutada on võinud soome laaja 'lai, avar; mahukas'.

laanima : laanida : laanin mrd 'palju jooma, kaanima; rassima, rühmama; siluma, sugema, silitama; klanima, mukkima'
On peetud sõnade laamama 'valjusti rääkima, latrama', laamima 'riisuma' variandiks. Võib olla häälikuliselt ja tähenduselt segunenud klanima tüvega. Murrakuti on tekkinud uusi tähendusvarjundeid ning tänapäeval on variante klanima ~ lanima ~ klaanima ~ laanima raske tähenduslikult ja etümoloogiliselt üksteisest lahus hoida.

laapama : laabata : laapan 'peoga üle tõmbama, kaapama; liipama'
laaberdama
soome mrd laapata, laapustaa 'käia, vaevaliselt liikuda'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas laabakil, lähedane tüvi on nt sõnades lääpama, lööpama. On ka oletatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *slāpaR, mille vasted on vanaislandi slápr 'laiskvorst', norra slåp 'logeleja'. Veel on arvatud, et vene laen, ← vene lápa 'käpp, jalg'. Nimetatud vene allikast on laenatud murdesõna laapa 'ankruharu; aeru laba; ujulest'. Vt ka liipama.

laasima : laasida : laasin '(langetatud) puult oksi eemaldama'
liivi laštõ 'oksi maha raiuda'
Võib olla sama tüvi mis sõnas laastama.

laatuma : laatuda : laatun 'kokku valguma, suuremat kogumit moodustama'
Võib olla vanarootsi laen, ← vanarootsi plāta 'tasane pind' .

laduma : laduda : laon 'korrapäraselt asetama; peksma; jooksma; trükivormi tekstiosa koostama'
alggermaani *χlaþan-
vanaislandi hlaða 'laadima, koormama, virnastama'
vanarootsi laþa 'laadima, koormama, virnastama'
gooti af-hlaþans (kesksõna) 'lastima, koormama'
vadja latoa 'laduda; lastida'
soome latoa 'laduda; ladestada; seada'
isuri lattooja 'laduda'

laekuma : laekuda : laekun 'sissetulekuna (kassasse) kogunema; sisse tulema, saabuma' laadik

lahkuma : lahkuda : lahkun '(kuskilt, mingist keskkonnast) ära minema; kedagi maha jätma' lahk

lahmama : lahmata : lahman 'lööma, äigama; jämedalt midagi järsku ütlema'
vadja lahmia '(süüa) lahmida, vohmida, vitsutada'
soome lahmata 'tallata, segi ajada (põldu, heina, marjamaad); valivalt süüa; ahnitseda; laristada'
karjala lahmata 'ahmida, kugistada; tallata, segi ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ahm, lohmima, lähmama, kahmama, rahmama, sahmama, lahvama. Vt ka klahv1.

lahtima : lahtida : lahin 'looma v loomi tapma'
alamsaksa slachten 'tapma, veristama'
saksa schlachten 'tapma, veristama'
Laenatud võib olla ka sama alamsaksa tüve tuletis, lahing.

lahtuma : lahtuda : lahtun 'ära hingama, (haihtumisi) lahjenema; kolkuma (nt veini kohta)' lahe

lahvama : lahvata : lahvan 'suure hooga sadama, voolama v põlema; pahvatama'
plahvatama, plauhti
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pahvama, lahmama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas plauhti.

lailama : lailata : lailan 'hõljuma; kõlama, kaikuma'
soome van srmt lailattaa 'kergelt liikuda; õrnalt kosta; ümiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

laimama : laimata : laiman 'kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama'
● ? liivi lammõ 'sõimata'
Võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas laitma. Teisalt on arvatud, et võib olla laenatud, ← läti glaimi 'meelitus, lipitsus', glaimot 'meelitama, lipitsema' (sama tüvi on nt sõnades gliema 'lima', gliemis 'limune, mollusk') või ← balti tüvi, mille vaste on leedu laiminti 'õnnistama, õnne soovima' (sel juhul on toimunud samalaadne tähendusmuutus kui sõnas siunama). Eesti keelest on laenatud läti laimēt 'sõimama'.

laitma : laita : laidan 'halvaks v kõlbmatuks hindama, maha tegema; kellegi v millegi suhtes rahulolematust väljendama'
?alggermaani *lakō(ja)n
vanafriisi lackia, leckia 'vastu hakkama, tõrkuma'
alamsaksa laken 'põlgama, laitma'
?alggermaani *laǥjan-
vanaislandi leggja 'panema, maha panema; püstitama, tegema'
vanarootsi læggia 'panema'
gooti lagjan '(peale, ära) panema'
liivi laitõ 'laimata, laita'
vadja laittaa 'laita; saata'
soome laittaa 'valmistada; korda seada; saata; panna; laita, noomida'
isuri laittaa 'teha, valmistada, panna; saata; laita'
Aunuse karjala laittua 'valmistada, panna'
On ka arvatud, et kaks algselt eri päritolu tüve tähendustega 'valmistama, panema, saatma' ja 'laitma' on läänemeresoome keeltes segunenud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud ning isuri vaste tähenduses 'teha, valmistada; panna' võib olla soome keelest laenatud. Vt ka laimama.

lakkama : lakata : lakkan 'lõppema, järele jääma; lõpetama, järele jätma'
soome lakata 'lakata, lõppeda, järele jääda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *slakō(ja)n-, mille vaste on nt inglise slake 'vaikseks jääma, nõrgenema, lõtvuma'.

lakkuma : lakkuda : lakun 'keelega limpsides suhu ammutama'
lake
liivi lakkõ 'lakkuda, limpsida'
vadja lakkia, lakkoa, lakkua 'lakkuda, limpsida'
soome lakkia 'lakkuda, limpsida; trimbata'
isuri laguttaa 'palju juua'
karjala lakkie, lakittoa 'palju juua, trimbata'
lüüdi lakkida 'lakkuda, limpsida'
vepsa lakičťa 'lakkuda, limpsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt komi lakni̮ '(tühjaks) lakkuma', vene lakát 'lakkuma, limpsima; trimpama', läti lakt 'lakkudes sööma, larpima'.

lamama : lamada : laman 'pikali olema, lebama'
lame, lammutama
alggermaani *lama-z
vanaislandi lami 'halvatud, liikumisvõimetu'
vanarootsi lamber 'kurnatud, halvatud'
vadja lama 'lamakil v lösakil olev; lamandunud', lamata 'lamada, lebada; langetada, kukutada'
soome lama 'halb seisukord', lamata 'halvata, alla suruda; maha, kokku suruda'
isuri lamagas 'lamandunud'
karjala lamašša 'nõrk, jõuetu', lamas 'lamandunud'
lüüdi lama 'viltune katus'
vepsa lamak 'lauge'
? saami lápmi 'sulgimisest tulenev lennuvõimetus', lápmut 'lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata'
Saami vasted võivad olla skandinaavia või soome laenud. Vt ka lamp1.

langema : langeda : langen 'oma raskuse mõjul allapoole liikuma; püsti- vm normaalasendit kaotama, kukkuma, vajuma; võitluses surma saama; laskuma, alanema; sattuma'
liivi langõ 'kukkuda, vajuda; painduda, toetuda'
vadja langõta 'kukkuda, langeda; variseda'
soome langeta 'kukkuda, langeda'
isuri langeta 'kukkuda, langeda'
Aunuse karjala langeta 'kukkuda, langeda; sadada; suubuda'
lüüdi langeta 'kukkuda, langeda, sadada; suubuda (jõgi)'
vepsa langeta 'kukkuda, langeda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka lank.

laotama : laotada : laotan 'laiali puistama; laiali, laialt lahti asetama' lagu

lappama : lapata : lappan 'korduvate liigutustega kokku võtma v lahti andma; sorima, sirvima'
laberik, laperdama, lapergune, lapik
soome lappaa '(välja) laduda; toppida; (kokku) lapata; lahti kerida; voolata'
isuri lappaa 'lapata (võrku)'
Aunuse karjala lappua 'kokku voltida, lapata'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka labu.

larpima : larpida : larbin 'ahnelt sööma; (midagi teha) lahmima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lurpima, lõrpima, lürpima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa schlarfen 'jalgu järel lohistades käima; lakkuma; rüüpama', alamsaksa slorpen 'rüüpama, larpima'.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
las, lasila
liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

latrama : ladrata : latran 'lobisema, plärama'
platrama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades patrama, vatrama, plätrama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt rootsi pladdra 'lobisema, laterdama, vadistama', saksa pladdern 'ladinal sadama'.

latsuma : latsuda : latsun 'korduvalt latsti tegema, platsuma, plätsuma'
platsuma
vadja latsottaa, latsuttaa '(kergelt patsutades) siluda, tasandada'
soome latsoa 'tasandada'
Aunuse karjala lačeta 'tasandada, vajutada, suruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas latsakil. Lähedane tüvi on nt sõnades litsuma, lotsis, lutsima, lätsima, mats2, laks, laps2.

laulma : laulda : laulan 'teatud rütmi ja kõrgusega helide jada kuuldavale tooma'
laulatama
liivi loulõ 'laulda', lōlatõ 'laulatada'
vadja laulā 'laulda'
soome laulaa 'laulda'
isuri laulaa 'laulda'
Aunuse karjala laulua 'laulda'
lüüdi laulada 'laulda'
vepsa loulda 'laulda', launda 'kireda, laulda'
saami lávlut 'laulda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lāḷ 'trallitama, laulda ümisema; lällutama; kisama'; löol 'trallitama, laulda ümisema' ja võib-olla ka läti laulāt 'laulatama'.

lausuma : lausuda : lausun 'ütlema, sõnama'
balti
leedu klausti 'küsima'
läti klaust 'küsima'; klausīt 'kuulama'
vadja lausua 'öelda; rääkida'
soome lausua 'öelda, väljendada, hääldada'
karjala rhvl lausuo 'öelda; nõiduda'
lõunasaami laavsedh 'taga rääkida; laimata'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

lebama : lebada : leban 'lamama'
?alggermaani *χleujan-
keskülemsaksa ge-liuwen 'puhkama'
?alggermaani *slēpan-
vanasaksi slāpan 'magama'
vanainglise slǣpan 'magama'
vadja levätä 'puhata, pikutada, lebada'
soome levätä 'puhata; jõude olla'
isuri levädä 'puhata; jõude olla'
Aunuse karjala ľevätä 'puhata; lamada, lebada'
lüüdi ľebäüdüdä 'puhata, magada päeval, pärast sööki'
vepsa ľebahtada 'puhata, hinge tõmmata'
Väikese levikuga murdesõna on keeleuuenduse ajal kirjakeelde toodud soome keele eeskujul. Vt ka lõbu.

leema : leeda : leen 'tulevikus olema; vahest, vist küll olema'
liivi līdõ 'olla (tulevikus); vist olla'
vadja leevvä 'olla (tulevikus), tulla; pidada, sunnitud olla'
soome lienee, lie (oleviku ains 3P) 'vist, küllap on'
isuri liijjä 'olla (tulevikus); vist olla'
Aunuse karjala liennou, liennöu (oleviku ains 3P) 'on (tulevikus võimalik)'
lüüdi ľiettä 'piisata, küllalt olla; tulla, saabuda; juhtuda, toimuda'
vepsa ľińďä 'olla (tulevikus), tulla, sattuda; piisata'
saami leat, leahkit 'olla'
? ersa ľevks 'poisike, laps'
? mokša ľäfks 'poisike, laps'
mari lijaš 'olema; võimalik olema; saama (kellekski); juhtuma; poegima'
udmurdi lui̮ni̮ 'olema, tulema (kellekski); võimalik olema'
komi loni̮ 'olema, tulema, sündima; pidama'
ungari lesz 'hakkama, saama, tulema'
Soome-ugri tüvi. 1970. aastatel soovitati vanemas kirjakeeles ja murretes tuntud tüve elustada vadja keele eeskujul tuleviku väljendamise tähenduses.

lehvima : lehvida : lehvin 'õhuvoolus laineliselt, laperdavalt liikuma; hõljuma'
soome leyhyä, leuhua 'lehvida, hõljuda'
isuri leuhua 'lehvida, hõljuda'
Aunuse karjala ľeühkiä 'lehvida; rääkida, kiidelda'
karjala leühüö, leühähteä, leuhuo 'lehvida, hõljuda; lahvatada'
vepsa ľeihta 'lehvida, hõljuda; leegitseda, lahvata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt lehk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur