[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

kolu2 : kolu : kolu 'lehtrikujuline mahuti (veskil, piibul)'
soome kolo 'auk, ava, süvend'
Aunuse karjala kolo 'jääauk kalapüüdmiseks'
vepsa kolo 'külmunud porine tee'
handi χol 'lõhe; vahemaa'
mansi χal 'lõhe; vahemaa; vaheaeg'
? ungari halok 'kolmnurgakujuline sisselõige puusse puu langetamisel'
Soome-ugri tüvi.

kramm : krammi : krammi 'kriimustus, täke'
ramm
alamsaksa schram 'lõhe, pragu'

lahn : lahna : lahna mrd 'latikas (Abramis brama)'
liivi nõz 'latikas'
vadja lahna 'latikas; lõhe [?]'
soome lahna 'latikas'
isuri lahna 'latikas'
Aunuse karjala lahnu 'latikas'
lüüdi lahn 'latikas'
vepsa lahn 'latikas'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et kirderannikumurretes levinud sõna on laenatud soome või isuri keelest.

lõhe : lõhe : lõhet '(hrl suurem, sügavam, laiem) pragu' lõhkema

lõhi : lõhe : lõhet 'jõgedes kudev maitsva roosa lihaga põhjapoolsete merede siirdekala (Salmo salar)'
balti
leedu lašiša 'lõhi'
läti lasis 'lõhi'
preisi lasasso 'lõhi'
vadja lõhi 'lõhi'
soome lohi 'lõhi'
isuri lohi 'lõhi'
Aunuse karjala lohi 'lõhi'
lüüdi lohi 'lõhi'
vepsa lohi 'lõhi'
saami luossa 'lõhi'

lõhkema : lõhkeda : lõhken 'purunema'
lõhe
vadja lõhgõta 'lõhki minna, lõhkeda; lõhkuda, purustada'
soome lohjeta 'lõhki minna, lõheneda; irduda, eralduda'
isuri loheda 'lõhki minna, lõheneda; eralduda'
Aunuse karjala lohketa 'lõhki minna, lõheneda'
lüüdi lohketa 'lõhki minna, lõheneda; eralduda; murduda'
vepsa lohketa 'murduda, eralduda; laguneda, puruneda'
Võib olla tüve lahk variant. Vt ka lohk.

lõvi1 : lõve : lõve 'gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores'
kirderanniku lovi
?algskandinaavia *kloƀā
vanaislandi klofi 'pragu, lõhe', fjallaklofi 'org, sisselõige mäestikus'
vanarootsi klovi 'lõhutud oks, teivas, puu; lõhe'
?alggermaani *lawwō
vanaislandi logg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
vanarootsi lagg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
soome lovi 'lõhe, pragu, täke'
isuri lovi 'lõhe, mõra'
Kõige tõenäolisemaks on peetud skandinaavia laenu võimalust. Vt ka lõge.

mõlu : mõlu : mõlu 'vigastuse kohal elavasse puidusse sissekasvanud surnud puit v koor'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mõra. Murretes on kasutusel ka mõru 'pragu, lõhe'.

pagu1 : pao : pagu (põhisõnana mitmesuguste mineraalide vananenud nimetustes)
Kasutatud liitsõnades, nt põldpagu, raskpagu, sulapagu. On arvatud, et võib olla tuletis sõnast pagisema mineraalide pragunemisel tekkiva pragina järgi. Teisalt võiks olla sama tüvi mis murdesõnas pagu 'pragu, lõhe', mille vasted on liivi pa'g 'pragu', soome pako 'pragu, lõhe, rebend, mõra' ja võib-olla ka karjala pako liitsõnas silmäpako 'võrgu viga, rebend'.

pragu : prao : pragu '(kitsas) lõhe, pilu, mõra'
balti
leedu spraga 'pragu, pilu, lõhe, lünk'
läti spraga 'lahtine koht (aias, jääs)'
vadja rako 'pragu, pilu, lõhe, lahvandus'
soome rako 'pragu, lõhe, mõra; vahe(maa)'
isuri rago 'pragu, lõhe, jääpragu'
Aunuse karjala rago 'pragu, lõhe'
Vt ka prigu.

rõme : rõme : rõmet mrd 'vaoke, konarus'
● ? soome van srmt rima 'pragu, pilu, mõra, lõhe'
On oletatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur