[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 32 artiklit, väljastan 30.

alati 'iga kord, ikka; kogu aeg' ala
liivi aldz, alz 'alati'
vadja alaltaa 'alati'
soome alati 'alati'
isuri alattuisee 'alati'
Aunuse karjala alalleh 'alati'

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
eraldi, eri, ära2, -äranis
algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak soome erakko 'eremiit, erak', eriline soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti soome erittäin 'eriti, väga', eristama soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

haav : haava : haava 'naha v limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus'
haaval
alggermaani *χawwa-
rootsi hugg 'hoop, löök; hammustus; valuhoog, torge, piste'
saksa van Hau 'hoop, löök'
liivi ōv 'haav; haavaarm'
vadja aava 'haav'
soome haava 'haav'; tällä haavaa 'sedakorda'
isuri haava 'haav'; haavallaa 'korraga'
karjala hoava 'haav'
Tähendusest löök on kujunenud tähendused haav ja kord. Näiteid niisuguse tähendusmuutuse kohta on ka teistes keeltes, nt vene raz 'kord', razit 'lööma, raiuma'. Vt ka hoop.

haljas : halja : haljast 'noore rohu värvi roheline; läikiv, hiilgav'
hale1
balti
leedu žalias 'roheline, haljas; toores'
läti zaļš 'roheline, haljas; toores'
preisi žaligan (sihitav) 'roheline'
liivi ōļaz 'roheline'
vadja aľľas 'toores, roheline; haljas, läikiv'
soome haljakka 'kahvatu, kahkjas, valkjas; pleekinud'
isuri haljas 'haljas'
Aunuse karjala haľľakko 'kalev'
lüüdi haľľak 'kalev; kalevist jakk'
Tuletis hale1 on kirjakeeles oskussõnana kasutusele võetud murdesõna algse tähendusega 'hallitus; kirme, õhuke kord; silmakae'. Samast balti tüvest on laenatud ka hala-.

hirm : hirmu : hirmu 'erutusseisund, mida põhjustab selgesti tajutav oht'
liivi irm 'hirm, kartus'
vadja irmu 'hirm'
soome hirmu 'koletis, peletis, metsaline; hirmus'
isuri hirmu 'koledasti, hirmsasti; hirm'
karjala hirmu 'kord; hirm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keel on mõjutanud isuri vaste tähendust. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hirmus 'hirmus'.

hoop : hoobi : hoopi 'tugev löök; kord'
hoopis, hooplema
liivi ūoip 'vihmavaling'
? vepsa hobďa 'tampida'
hoopis on leksikaliseerunud seesütleva või vana omastusliitega osastava vorm. Vt ka huupi.

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
järel, järk
vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

kamar : kamara : kamarat 'rohttaimede maapinnaligidane osa koos pealmise mullakihiga; sealiha naha- ja selle ligidane lihakiht'; mrd 'seisvale veele tekkiv (roheline) kord; kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind'
liivi kamār 'kõva pinnakiht, maapind; kinnikasvava veekogu pealiskiht; seakamar'
soome kamara 'kõva pinnakiht, maapind; seanahk'
? mari kom 'koor, pind; (raamatu)kaaned; tupp'
? udmurdi kumeľ 'niine pealmine kiht'
? komi komi̮ľ 'koor, kest'
? läänemansi kamtul liitsõnas nē̮rkamtul 'pähklikoored'
? ungari hámlik 'kooruma, ketendama'
? neenetsi śāwᵊ 'soomus'
? nganassaani kamu 'soomus'
? sölkupi k͔ām 'soomus'
? kamassi kåm 'soomus'
? matori käbti 'soomus'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Läänemeresoome keeltes on tüvele lisatud r(a)-liide.

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
kirderanniku kanda
kannikas, kannus
liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kari2 : kari : kari 'range kord; nuhtlus'
karistama
vanavene karati 'karistama'
vene kára 'karistus, nuhtlus', karát 'karistama'
vanavene koriti 'laitma, halvustama, hukka mõistma'
vadja karissaa, karassa 'karistada'

kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'

kirme : kirme : kirmet 'õhuke kord, õhuke kiht'
balti
leedu grėjimas 'koor (piima rasvakiht)'
balti
läti krējums 'koor (piima rasvakiht)'
soome kerma 'koor (piima rasvakiht)'; mrd 'pindmine kiht'
On ka oletatud, et sõnas on sama soome-ugri tüvi, mis murdesõnas keri, kere 'pärnakoor' ning mille vasted on soome mrd keri 'koor, pinnakiht, lumekoorik, toht', isuri keri liitsõnas kerikenkä 'ühest nahatükist suvejalats', saami garra 'koor, kest', ersa keŕ 'puukoor', mokša ker, kär 'puukoor', mari kür 'niin; puukoor', udmurdi kur 'niin; puukoor', komi kor 'puukoor', ungari van kér liitsõnas agykér 'ajukelme', mansi kēr 'koor' ja handi kar 'puukoor; korp, koorik (haava peal)' (või handi ker 'lumekoorik').

kord : korra : korda 'taasesinemine v -toimumine; järg; juht, puhk; korrasolek, süsteem; rütm, korrapärasus; kiht; kunagi, ükskord'
lõunaeesti kõrd, kirderanniku kerd
balti
leedu kartas 'kord'; karta 'põlvkond; kiht, kord'
läti kārta 'kiht, lade; seisus; järjekord'
preisi kērdan (sihitav) 'aeg'
liivi kȭrda 'kord'
vadja kõrta 'kord'
soome kerta 'kord'
isuri kerda 'kord'
Aunuse karjala kerdu 'kord'
lüüdi kier 'kord'
vepsa kerd 'kord'
? ersa kirda 'kord'
? mari -kerte sõnas šukerte 'varem, ammu'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *χerđā, mille vaste on nt vanaülemsaksa herta 'vahetus', kuid sõna levik viitab pigem balti laenule. Mordva ja mari vasted on arvatavasti rööplaenud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Korde 'vahetus, valvekord' ja korden 'keerama, pöörama; uuesti kündma' (← kordama).

kunnatu : kunnatu : kunnatut mrd 'sündsusetu, sobimatu, halb'
soome kunto '(seisu)kord, seisund, vorm'; van kunnoton 'kõlbmatu, vilets'
Arvatavasti tuletis tüve -kond variandist.

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

looma : luua : loon 'tekitama, tekkimise v olemasolu põhjuseks olema'
lojus, loode, loodus, loom, loomus, loonus-, lõim
liivi lūodõ 'ehitada; luua, midagi looma hakata'
vadja luvva 'luua, rajada; (kangast, sukka jne) luua, (kudumist) alustada; uudismaad teha; kuhja luua v teha; (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta; võrke v noota vette lasta; (praamiga, parvega jne) üle vedada'
soome luoda 'luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua'
isuri loovva 'visata, loopida; võrke vette lasta; (kangast) luua; enneaegselt poegida'
Aunuse karjala luvva 'heinakuhja teha; (kangast) luua; visata, loopida, heita'
lüüdi luoda '(kangast) luua; kuhja teha; (sõnnikut koormasse) tõsta'
vepsa loda '(kangast) luua; uudismaad teha; kuhja teha'
Lule saami låkŋōt, lågŋit 'tõsta', låkŋånit 'tõusta, õhku tõusta'
? ersa ľijems '(kangast) looma; (viisku) alustama'
? mokša ľijəms '(kangast) looma; (viisku) alustama'
mari loŋaš 'tuulama; (pead) raputama; kiikuma, õõtsuma; kiigutama, kõigutama, väristama'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus oõ. Tuletis lojus on ilmselt moodustatud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome van srmt luodus 'loodud olend, koduloom'. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi van lojū 'mära'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōm 'noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord' (← loomus 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; kalasaak üldse') ning liivi või eesti keelest läti loms 'kalasaak', mrd luōma 'kalasaak; püügikoht; -kord'. Vt ka loe, loobuma, looja, loopima, loosklema, loovutama.

loomus : loomuse : loomust 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; ka kalasaak üldse' looma

lugu : loo : lugu 'juhtum, sündmus, sellest räägitav v kirjutatav; olukord, asjaolu(d), asi'; kõnek 'muusikapala; kord, puhk; tükk' lugema

lõngerdama : lõngerdada : lõngerdan 'kord ühele, kord teisele poole kaldudes liikuma'
Tõenäoliselt tuletis lõnkuma tüvest, lonkama, mida on mõjutanud lengerdama.

mõnu : mõnu : mõnu 'rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding'
vadja meno 'minek, kulg; väljaminek, kulu; asi, lugu, juhtum; komme, tava'
soome meno 'minek, sõit; liikumine, hoog; pidulik talitus; (mitm) väljaminek, kulu'
isuri mänö 'minek, väljaminek; koht'
Aunuse karjala meno 'käimine, minek; (mitm) kulu'
saami mânno 'minek, sõit, kord'
Võib olla sama sõna mis vanemas keeles esinev mõnu 'toon, meloodia'; sel juhul võib olla tuletis minema tüvest, esimeses silbis on vokaal muutunud õ-ks. Sama tuletise soome vaste on laenatud, menu.

näksama : näksata : näksan 'korraks kergelt hammustama v pisikest suutäit võtma; kord kergelt lööma, täksama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades naksama, täksama ja näkkama.

ordu : ordu : ordut 'kindla põhikorraga kinnine ühing'
ladina ordo 'kord, reegel; mungaordu, klooster'
Laenu on toetanud alamsaksa orde, orden 'kord, järgnevus, järjekord; seadus, sellise seaduse järgi elavate inimeste ühendus, munga- või rüütliordu'. Alamsaksa keelest on laenatud vana kirjakeele orden 'ordu'.

ornung : ornungi : ornungit kõnek 'kord'
saksa Ordnung 'kord; (kodu)kord, korraldus'

patakas : pataka : patakat '(hrl paberi kohta:) kimp, hunnik'; kõnek 'paks (lame) tükk, latakas, kamakas'; mrd 'kiht, kord'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, pats2.

puhk1 : puhu : puhku 'kord, juhtum; hetk, viiv; natuke' puhuma

reis2 : reisi : reisi 'sõit kuhugi kaugemale, eriti välismaale (koos lühema kohalviibimisega), teekond; (regulaarselt kulgeva) liiklusvahendi teekond (lähte- ja lõpp-punkti vahel)'
alamsaksa reise 'sõjaretkele minek; kauba- vm reis; kord, juht, ajamoment'
Samatüveline tegusõna reisima on samuti alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema, reisima' või ← saksa reisen 'reisima, matkama, sõitma'. Eesti keelest on laenatud vadja reisiä 'reisida, rännata; kihutada, tormata'.

retk : retke : retke 'teekond, reis, rännak, käik varem kindlaks määratud eesmärgil ning marsruudil'
soome retki 'teekond, käik; matk; reis; ekskursioon'; mrd 'karjatee'; van kirjak 'tee'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On andmeid, et tüvi on olnud tuntud ka lõunaeesti murretes, rekk 'kord, käik'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vaste on ka liivi rek, riek 'tee; juukselahk'.

siivas : siivsa : siivsat ~ siivast 'puhas, korralik; kombekas, sünnis'
siivutu
vadja siivo 'puhtus, kord; puhas, korralik, siivas'
soome siivo 'puhas, korras; korralik, kombekas, viisakas, kena; kord'
isuri siivo 'kord; puhastamine, koristamine'
karjala siivo 'puhtus, kord, selgus; puhas, heade kommetega'
saami divvut 'parandada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Kirderannikumurretes tuntud tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud soome keele eeskujul.

tee1 : tee : teed 'käimiseks ja sõitmiseks kasutatav pinnaseriba; liikumissuund, marsruut; kuhugi liikumine, kulgemine; abinõu, moodus, võimalus; rada, jäljerida vms'
vadja tee 'tee; teekond, reis'
soome tie 'tee; liikumisjoon, marsruut, teekond; abinõu, vahend'
isuri tee 'tee'
Aunuse karjala tie 'tee; teekond, käik'
lüüdi ťie '(üks) kord', ťiesuar 'teeharu, teelahe'
vepsa ťe 'tee; teekond'
komi tuj 'tee'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka teadma.

trett : treti : tretti 'käik, ots, kord'; mrd 'pahandus'
rett
?vene tret 'kolmandik'
Tähendusnihe 'kolmandik' > 'käik, ots, kord' võib olla kujunenud vene väljendi põhjal po tretjám 'kolmandikukaupa, kolmes osas'. Murdetähendus 'pahandus' võib lähtuda vene tuletisest tretéjskij 'vahekohtu- (st vahekohtunikuks kahe vahel on kolmas isik)'.

tund : tunni : tundi '1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik, sellise kestusega ajavahemik; hrl 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina; (oma eripäraga) aeg, (õige, sobiv) hetk'
tunn
alamsaksa stunde, stunt 'tund, (kindel) aeg; kord (korduvus)'
Eesti keelest on laenatud vadja tunni 'tund; kellaaeg' ja isuri tunni 'tund'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur