[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

anskop : anskopi : anskoppi 'tiislikanne, tiislit rangidega ühendav rihm'
antskop
alamsaksa halskoppel 'kaelarihm'
saksa Halskoppel 'kaelarihm'
Saksa allikas on liitsõna: Hals 'kael' + Koppel 'rihm'.

kaal1 : kaali : kaali mrd '(linane) rätik v riie (surilina, kirstulina, laudlina, mõrsjalinik, pea- v õlarätt)'
liivi kōļ 'sall; side; vöö; sukapael'
Sõna on levinud lõunaeesti murretes. Võib olla sama tüvi mis kael (lõunaeestis kaal), tähendusülekanne võib olla toimunud rätiku kandmisviisi põhjal (õlgadel, ümber kaela). Sellisel juhul on liivi vaste eesti keelest laenatud.

kael : kaela : kaela 'pead ja keret ühendav kehaosa'
lõunaeesti kaal, kirderanniku kaul(a)
balti
leedu kaklas 'kael'
läti kakls 'kael'
liivi kaggõl 'kael'
vadja kagla 'kael'
soome kaula, mrd kakla 'kael'
isuri kagla 'kael'
Aunuse karjala kaglu 'kael'
lüüdi kagl(e͔) 'kael'
vepsa kagl 'kael'
Vt ka kaal1.

krae : krae : kraed 'kaela ümbritsev riietuseseme osa'
kraag, kraad, rae, raad
alamsaksa kragen 'kael; krae'
Sõna kirjakeelne variant eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j.

kurk2 : kurgu : kurku 'suuõõnele järgnev seedekulgla ahenenud osa'
?alggermaani *kwerkō
vanaislandi kverk 'lõua ja kaela vaheline piirkond'
rootsi mrd kvärk 'kael; kurk'
liivi kurk 'kurk'
vadja kurkku 'kurk, kõri'
soome kurkku 'kurk, kõri'
lüüdi kurk 'kurk, kõri'
vepsa kurk 'kurk, kõri'
On ka arvatud, et läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa kiŕga, mrd korga 'kael; kurk' ja mokša kǝrga 'kael; kurk'.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
liivi siebbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

suu : suu : suud 'seedekulgla osa huultest neeluni'
suitsed, suubuma, suudlema
liivi 'suu; suue, ava'
vadja suu 'suu; eesmine v ülemine osa, suue'
soome suu 'suu; suue'
isuri suu 'suu'
Aunuse karjala suu 'suu; looma koon; sissepääs'
lüüdi suu 'suu; suue, ava'
vepsa su 'suu; suue, ava'
lõunasaami tjovve 'söögitoru; kurk'
mari šu '(nõela)silm'
? udmurdi śu- liitsõnas śu-kaś 'kali'
? komi śu- liitsõnas śu-ke̮ś 'kali, jook'
mansi sunt '(jõe, tünni) suu; suuauk, sissepääs; künnis, lävi', sūp 'suu'
ungari száj 'suu'
? neenetsi śo 'kurk; söögitoru; (pudeli) kael; (jõe)suu; hääl'
? eenetsi so 'kurk; hääl'
? sölkupi sōľ 'kurk, kael; hääl; jõesuu'
? kamassi soj 'kael, kurk'
Soome-ugri või uurali tüvi. suudlema võib olla moodustatud soome keele eeskujul või juba 19. sajandil laenatud, soome suudella 'suudelda'. Vt ka suisa, suutma.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur