[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit, väljastan 30.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
kabe1
alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

kabu2 : kabu : kabu mrd 'kohihärg (harva -oinas, -koer, -kukk); sarvloom, lehm'
On arvatud, et sama tüvi mis kabu1. Tähenduses 'kohikukk' on sõna rahvaetümoloogiliselt segunenud tüvega kabun. Vt ka kabu-3.

kabu-3 liitsõnas kabuhirm 'tugev hirm, paanika'
On arvatud, et sama tüvi mis kabu2 või mis sõnas kabisema või kablutama2.

kagu : kagu : kagu 'lõuna ja ida vaheline ilmakaar'
soome kaakko, van srmt kako, mrd kakko 'kagu'
isuri kakkoi 'kagu'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kakerdama. Mitmesugustes linnunimetustes esinenud tüvi võib olla hakanud märkima ilmakaart rändlindude liikumissuuna alusel.

kahu1 : kahu : kahu 'kerge külm; jääkirme'; mrd 'rüsi, jääkuhjatis'
vadja kahu 'kerge külm; kahutanud pinnasekiht'
soome mrd kaho 'kerge (öö)külm'
isuri kahu 'kerge (kevadine öö)külm'
karjala kahottoa 'kahutada; kihutada'
vepsa kahoitada 'kahutada'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema.

kahu2 : kahu : kahu 'kohevil juuksed'; mrd 'kohev, säbrus'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kahar.

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

karu : karu : karu 'suur kohmakas pruuni kuni musta pika karvaga kiskjaline imetaja (Ursus arctos)'
lõunaeesti kahr, karh
vadja karu 'karu; rabamispink (viljapeksul)'
soome karhu 'karu'
isuri karhu 'karu'
Aunuse karjala kar(a)hu 'karu'
Tõenäoliselt tuletis sõna kare3 tüvest, algselt eufemistlik nimetus. On ka oletatud, et võib olla indoiraani laen, ← algiraani *h2ŕ̥ḱšɔm.

kasu : kasu : kasu 'majanduslik tulu; soodus tegur; abi, tulu'; mrd 'kasv, võrse' kasvama

kibu1 : kibu : kibu '(väike) kapp, puunõu'
alggermaani *kippōn-
algskandinaavia *kippō
vanaislandi kippa 'korv'
norra kipa 'vitstest korv, kandmisnõu'
alggermaani *skipa-
algskandinaavia *skipa
vanaislandi skip 'laev'
vanaülemsaksa skif 'laev; anum'
vadja tšippo 'kruus'
soome kippo, mrd kippa 'kapp, kibu; kopsik; kruus'
karjala kippa 'kapp, kibu, laudadest puunõu'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, skandinaavia laen. Murretes on tuntud ka variant kipp. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kippe 'väike ammutamisnõu', eestirootsi kipo 'väiksem jooginõu' ja võib-olla läti mrd ķipa, ķipe, ķipis 'väike ammutamisnõu'. Vt ka kippel.

kibu-2 liitsõnas kibuvits 'looduslikult kasvav ogaliste varte ja roosakaspunaste õitega põõsas (Rosa)' kibe2

kidu : kidu : kidu 'tuulest aetav peenike lumi'
soome kide 'kristall'; mrd '(lume)helves; jääkirme'
Aunuse karjala kiďei 'halvasti libisev (talvetee kohta)'
? lüüdi kide 'kiilasjää'
vepsa kiďe 'halvasti libisev (talvetee kohta)'
? mari kə̑č́ə̑k 'külmaga sadanud värske lumi (mis muudab tee halvasti libisevaks)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. On ka arvatud, et võib olla tuletis kidisema tüvest.

kihu1 : kihu : kihu 'midagi pisipeent; ivake, natuke'; mrd 'jääkirme; kidur, kasvus kängu jäänud'
● ? soome mrd kiho 'mull'; kihota 'nõrguda, valguda, imbuda'
? karjala kiho 'mull'; kihota 'nõrguda, valguda, imbuda'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Vt ka kihu3.

kihu2 : kihu : kihu 'tung, kihk; hoog' kihk

kihu3 : kihu : kihu 'kihulane, sääsk'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kihama, samuti, et ühtlasi sama tüvi mis kihu1. Teistes läänemeresoome keeltes esineb samas tähenduses lähedane tüvi, mille vasted on vadja tihi 'sääsk', soome mrd tihi, tihu, tiho 'kihulane, sääsk', isuri tihu 'kihulane', Aunuse karjala tihi 'kihulane', lüüdi ťihu, ťihi 'kihulane', vepsa ťihed 'kihulane', samuti kirderannikumurrete tihu 'kihulane'.

kiku : kiku : kikut lastek 'hammas' kikkis

kilu : kilu : kilu 'räimesarnane väike rannavete kala (Sprattus sprattus)'
soome kilo liitsõnas kilohaili 'kilu'
? Aunuse karjala kiloi, kilu 'väike siig'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kilama1 ja/või sama mis sõnas kile2. Teise arvamuse järgi võib olla tüve kala variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Killo(strömling) 'kilu', läti ķilava, mrd ķilis, ķilate, ķilka 'kilu', vene kílka 'kilu' ja eestirootsi kilo, kila 'kilu'.

kodu : kodu : kodu 'püsiv elupaik koos vara ja perega' koda

kogu : kogu : kogu 'üldine väliskuju; kogutud ja korrastatud esemete hulk; (käändumatu asesõnana) terve'
koomal, koondama, koos1
vadja koko 'hunnik; rühm; kogu, terve', kogoza 'koos'
soome koko 'suurus; kogu, kõik', koossa 'koos'
isuri kogo 'hunnik; kogu, terve', kooos 'koos'
Aunuse karjala kogo 'kogu, terve'
lüüdi kogo 'hunnik'
vepsa kogo 'hunnik; parv'
? mari kuγu 'suur'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kogīņ 'täitsa, koguni' (← koguni).

kolu1 : kolu : kolu kõnek 'pea' kolju

kolu2 : kolu : kolu 'lehtrikujuline mahuti (veskil, piibul)'
soome kolo 'auk, ava, süvend'
Aunuse karjala kolo 'jääauk kalapüüdmiseks'
vepsa kolo 'külmunud porine tee'
handi χol 'lõhe; vahemaa'
mansi χal 'lõhe; vahemaa; vaheaeg'
? ungari halok 'kolmnurgakujuline sisselõige puusse puu langetamisel'
Soome-ugri tüvi.

kolu3 : kolu : kolu 'koli' kolama

komu : komu : komu 'jämedam, paksem koht'
kumu
vene kom 'kamakas, kamp, komp; mütsak'

konu : konu : konu 'maipõrnikatõuk'
?läti kūnis 'liblikanukk'
Vanemast lõunaeesti murdekeelest kirja pandud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud bioloogiaterminina. Häälikuline vastavus arvatava laenuallikaga on reeglipäratu.

kosu : kosu : kosu 'vilets, lagunenud hoone'; mrd 'kõhetu olend; kest, koor'
On arvatud, et tüve kesi variant.

kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
liivi kub 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', kubbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

kulu1 : kulu : kulu 'eelmise aasta kuivanud rohi'
balti
leedu kūlės 'teravilja nõgihaigus'
läti kūla 'kulu'
liivi kul 'kulu'
vadja kulo 'kulu'
soome kulo 'kulu; kulutuli; metsatulekahju'
isuri kulo 'vana hein, kulu'
Aunuse karjala kulo 'kulu'
lüüdi kulo 'kulu'
vepsa kulo 'kulu'

kulu2 : kulu : kulu kõnek 'tuvi'; mrd 'kalkun'
vene gúlja 'tuvikene'; guľ-guľ (tuvide meelitushüüd)
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

kumu : kumu : kumu 'kuulujutt, kõmu' kumisema

kuru : kuru : kuru 'kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik; kitsas vahe- v läbikäik'
kuredik
soome kuru 'sügav org, mäekuru'
saami gurra 'sügav org, kuru; soon, uure, renn'
idahandi kor 'puuõõnsus, uure, läbikäik; metsasiht, jõesäng, org'
ungari mrd horhó 'kitsas ja sügav tee mägedes'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur