[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kaarik : kaariku : kaarikut 'kahe rattaga vanker'
alamsaksa kare 'kaarik'
Laentüvele on lisatud liide -ik.

kiirik- liitsõnas kiirikbakter 'ainurakne seent meenutav mikroorganism, aktinomütseet' kiire

kirik : kiriku : kirikut 'suur (torniga v tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks; (seal peetav) jumalateenistus; jumalateenistusel osalejad; mingi usundi (hrl kristluse) v selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm'
vanarootsi kirkia 'kirik'
vanasaksi kirika, kerika 'kirik'
vadja tšerikko 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
soome kirkko 'kirik(uhoone); kirikuorganisatsioon'
isuri kirkko 'kirik(uhoone)'
Aunuse karjala kirikkö 'kirik(uhoone)'
lüüdi kirkko, kirikkö 'kirik(uhoone)'
saami girku, kirku 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
Sõna on enamasti peetud vanarootsi laenuks, kuid häälikuliselt sobiv laenuallikas on ka ajaliselt varasem vanasaksi (alamsaksa keele eelaste) sõna. Varasemat laenamist (enne Soome ja Eesti ristiusustamist) kinnitab sõna levik idapoolsetes läänemeresoome keeltes. Saami vaste on vähemalt osaliselt soome keelest laenatud.

kukrik : kukriku : kukrikku 'väikeste veekogude pinnal tiirutav pisike läikiv mardikas (Gyrinus)'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest, mis sõnas kuklane.

kõrik : kõriku : kõrikut 'sõba, villane suurrätik'
Tõenäoliselt tuletis kas tüvest kõrv (> *kõrvikko > kõrik) või kõre1. Teisalt on arvatud, et tüvi on vanavene laen, ← vanavene hěrĭ 'kare kangas', lisatud on liide -ik, mis esineb ka teistes lõunaeesti riideesemete nimetustes, nt hõlmik, ümbrik, ummik.

kõurik : kõuriku : kõurikut 'raskesti kasvatatav laps' kõver

kährik : kähriku : kährikut 'koerlaste sugukonda kuuluv imetaja (Nyctereutes procyonoides)'
balti
leedu keršas 'musta-valge laiguline'; kerše 'kirju lehm'
Tüvi kähr esineb Tartu ja Võru murdes tähenduses 'mäger'. Tuletis kährik võeti kirjakeeles kasutusele 1930. aastatel Eestisse jõudnud võõrliigi nimetusena.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur