[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

kare1 : kare : karet mrd 'väike rannalähedane laid, kivine madalik rannavees'
kare2
?alggermaani *χar(u)ǥa-z, *χarǥu-z
vanaislandi hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht'
islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus'
rootsi mrd harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
soome mrd karje, karkea 'harimata maa, sööt, kesa'
Pite saami kuorkuo 'kivihunnik meres, kus kalad koevad'
Vt ka karge.

kare2 : karge : karet mrd 'rohtunud maa, sööt; põllupeenar' kare1

kare3 : kareda : karedat 'kergelt krobeline; karm, vali; kähe'; mrd 'äge, käre; karge, värske, tahe'
lõunaeesti kahre
liivi kardõ 'kare, krobeline'
vadja karõa 'kare, krobeline, kõva'
soome karhea 'kare, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme'
isuri karhia 'kare, krobeline; konarlik (jää); räme (hääle kohta)'
Aunuse karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm, äge, kange'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka karu.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
liivi r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

kiire : kiire : kiiret 'ruttu, hoogsalt toimuv v kulgev; kärmas, nobe; pakiline; rutt'
kiirik-
vadja tšiire 'rutt; kärmas, nobe'
soome kiire 'rutt; kärmas, nobe'
isuri kiire 'rutt; kärmas, nobe'
Aunuse karjala kiireh 'rutt; kärmas, nobe'
lüüdi kiireh 'rutt'
vepsa kiruh 'rutt; kärmas, nobe'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi võib olla sama mis murdesõnas kiiras 'tiirane, kiimaline; edev, elav, vallatu' ning seega germaani laen, ← alggermaani *gīra-z, mille vasted on vanaülemsaksa gīri 'ahne, himukas; ihne, kitsi' ja norra mrd gīr 'kirg, tugev iha', läänemeresoome vaste on soome mrd kiiras 'kange, äge, vaevarikas; äkiline, raevukas'.

kirre : kirde : kirret 'põhja ja ida vaheline ilmakaar, nordost'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kore : koreda : koredat 'kare, jäme; hõre' kohr

kõre1 : kõreda : kõredat mrd 'pikk ja sirge'
soome korea 'erksavärviline, värvikas; ilus, tore'
Aunuse karjala korei 'uhke; ilus, tore; pikk ja sirge'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kõrge. Vt ka kõrend, kõrik ja kõrkjas.

kõre2 : kõre : kõret 'juttselg-kärnkonn' korisema

käre : käreda : käredat 'ägedalt ründava loomuga' kärisema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur