[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kapp1 : kapa : kappa 'puunõu ühe pikema küljelauaga, kust kinni hoida; endisaegne mahumõõt'; mrd 'teatud pinnamõõdu ühik'
○ kirderanniku kappa
← alggermaani *skapa-
vanasaksi skap 'anum, nõu'
saksa mrd Schaff 'ammutamisnõu; toober; vilja-astja'
● vadja kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'
soome kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'; van 'teatud pinnamõõt'
isuri kappa 'mahumõõt; väike lohk; suur viljavihkude kuhi rehes'
Aunuse karjala kappu 'mahumõõt; haavapuust ümmargune kaaneta vakk'
lüüdi kappe͔ 'mahumõõt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kap 'ühe pikema küljelauaga puunõu' ning eestirootsi kapp 'ühe pikema küljelauaga puunõu'.

kapp2 : kapi : kappi 'ustega mööbliese asjade hoidmiseks'; mrd 'ruum v katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist; panipaigana kasutatav kapitaoline kast; õõnsus, tühimik'
← alamsaksa schap 'kapp'

kapp3 : kapi : kappi 'kanda ümbritsev tugevam osa jalatsil'
← saksa Kappe '(väike) müts; kapp (jalatsil)'

kepp : kepi : keppi 'käes hoidmiseks sobiv peenemast puutüvest, oksast vm materjalist ümmargune varb'
← eestirootsi käpp 'kepp'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ķepe, ķepis 'kepp'.

kipp : kipu : kippu 'kõbin'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas kibin. Lähedane tüvi on nt sõnas kõpp.

klapp : klapi : klappi 'mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks; seadis masinas v torustikus auru, vedeliku v gaasi läbipääsu reguleerimiseks; pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil; vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes; (kokku)sobimine, kooskõlas olemine'
○ lapp
← saksa Klappe 'klapp, sulgur; ventiil; (südame)klapp; õhuaken; ahjuklapp, siiber'
Samatüveline tegusõna klappima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa klappen 'tõstma, pöörama; klappima, sobima; laabuma'.

klopp : klopi : kloppi 'klots, pakuke'
○ lopp
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klobima ja lopsima. Vt ka kloppima.

kopp : kopa : koppa 'pika varrega nõu v sellesarnane masina osa'
● soome koppa 'korv; (pea)kolu'
koltasaami kuopp 'kolju'
? mansi (puŋk-)χopi 'kolju, pealuu'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et sõna on alamsaksa laen, ← alamsaksa kop 'karikas'.

krapp : krapi : krappi 'puust karjakell'; kõnek 'raadio, valjuhääldi'
● soome van rappu 'puust karjakell'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rabisema.

kropp : kropi : kroppi 'säärsaapa pealsete alumine osa'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kupp1 : kupu : kuppu 'muhk, kubel; nupp'; mrd 'võrgutähis'
● soome kuppa 'süüfilis, luues'; mrd 'paise, muhk'; mrd kuppi, kuppu 'õngekork', kupukka 'vesiroos'
isuri kuppu 'puust võrgumärk'
karjala kuppa 'võrgumärk'
ersa kopa 'häbemekink; selg; paise; pahk'
mokša kopa 'selg; paise, koeranael'
? ungari hupolyag 'vill, paise'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Vt ka kupar, kupp2, kuppama.

kupp2 : kupu : kuppu 'kupuklaas'
← alamsaksa kopp 'pea; kupp'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi koppa 'kuppu panema'. Häälikulist kuju on mõjutanud rahvaetümoloogiline seostamine tüvega kupp1.

kõpp : kõpu : kõppu 'kõbin, kõps'
◊ kõpitsema
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant, mis sõnades kobama ja/või kobisema ja/või koputama. Lähedane tüvi on nt kipp.

käpp : käpa : käppa 'looma jala kõige alumine (küünistega) osa'
● liivi käpā 'käpp'
soome mrd käppä 'käpp'
karjala käppi, käppü 'veelinnu jalg'
lüüdi käpät 'käpp'
ersa kepe 'paljajalu'
mokša käpä 'paljajalu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi käpp 'käpp'. Vt ka käbar.