[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kabi : kabja : kapja 'teatud taimtoiduliste imetajate varba otsa ümbritsev ja kaitsev kõva nahamoodustis'
● liivi käbā 'kabi'
vadja kabja 'kabi; sõrg'
soome kavio 'kabi'
isuri kabja 'kabi'
Aunuse karjala kabju 'kabi; sõrg'
lüüdi kabď(e), kabju, kabje 'kabi'
vepsa kab́j 'kabi'
? saami guobir 'sõrg; (kõrvamärgi) haru'
On oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χāfa-z, mille vasted on vanaislandi hófr 'hobusekabi' ja vanarootsi hōv(er) 'hobusekabi', kuid see on häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kabe 'hobusekabi'.

krabi : krabi : krabi 'lühikese, pearindmiku alla kõverdunud tagakehaga kümnejalaline vähk'; mrd 'merikilk'
○ rabi
← saksa Krabbe 'krabi'

krõbi : krõbi : krõbi kõnek 'vana inimene, kõbi'
Tekkinud sõnade kõbi ( kobisema) ja krõbe ( robisema) segunemisel.

kõbi : kõbi : kõbi kõnek 'vana tudike, köbi' kobisema

käbi : käbi : käbi 'okaspuude emasõitest arenenud piklik soomuseline moodustis, milles asuvad seemned'; mrd 'hui, võrgunõel'
○ kirderanniku käbü
● liivi käbā 'käbi'
vadja tšäpü 'võrgukäbi, võrgunõel'
soome käpy 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
isuri käpü 'võrgukäbi, võrgunõel'
Aunuse karjala käbü 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
lüüdi käbü 'võrgukäbi, võrgunõel'
vepsa käbu 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
? udmurdi ki̮ 'sõkal'
? komi ki̮ 'sõkal'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

köbi : köbi : köbi kõnek 'vana jõuetu inimene, kõbi'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kobisema.