[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kabe1 : kabe : kabet 'kahe vastase lauamäng eriliste mänguplaadikestega tumedate ja heledate ruutudega nelinurksel laual' kabu1

kabe2 : kabeda : kabedat 'käbe, kärmas; tragi; korralik, kena; peenike, sale; täbar, vilets'; mrd 'kerge kuiv külm'
soome kapea 'kitsas; peenike, sale; napp, kasin, piiratud'
Aunuse karjala kabei, kappei 'vähene, napp'
Läänemeresoome tüvi.

kalbe : kalbe : kalbet 'kahvatu, kaame'
soome kalpea 'kahvatu, kaame, kahkjas'
Laenatud kirjakeelde 1920. aastatel.

kibe1 : kibeme : kibet 'kübe'
vadja kipuna 'säde'
soome kipinä, kipuna 'säde'
isuri kippuuna 'säde'
Aunuse karjala kibun 'säde'
vepsa kibin 'säde'
? saami gahpa 'kile vedeliku peal, koorekiht piima peal'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et sama tüve variant on kübe. Teisalt on oletatud, et tegemist on algselt kahe eri päritoluga tüvega, mis on hiljem segunenud. Vt ka kibun.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
kibu-2, kipitama
liivi kibḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

kirbe : kirbe : kirbet 'mõrkjalt terav, mõrkjas'
soome kirpeä 'mõru, mõrkjas; karge; kibe, valus; kriiskav, räige'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas kirvendama.

kobe : kobeda : kobedat 'kohev; tubli, kopsakas'
soome kopea 'uhke, kõrk'
isuri kobistua 'toibuda, terveneda'
karjala kopie 'uhke, kõrk'; kopeutuo 'hakata; tekkida'; kopakka 'toimekas; tugev; kobe, kohev'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vasted võivad olla osaliselt soome keelest laenatud.

krobe : krobeda : krobedat 'veidi konarlik, jämedalt kare; tahumatu, karune' robisema

krõbe : krõbeda : krõbedat 'kuiva krabinaga puruneva kooriku v pealiskihiga' robisema

kräbe : kräbeda : kräbedat 'käbe, tragi'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas käbe.

kube : kubeme : kubet 'kõhu alaosa ja reie vaheline piirkond'
alggermaani *χupiz
gooti hups 'puus'
saksa Hüfte 'puus'
inglise hip 'puus'
vadja kupõõ, kuvõ 'puus'
soome kuve 'puus, külg; kube'
isuri kuve 'külg'
karjala kuveh 'puus, külg'

käbe : käbeda : käbedat 'tragi, kärmas'
vadja tšäpiä 'ilus, tore, kena'
soome mrd käpeä 'käbe, kärmas'
isuri käppiiä 'kaunis, kena'
karjala käpie 'käbe, kärmas, väle'
vepsa käb́ed 'ilus, hea; punane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kräbe.

kübe : kübeme : kübet 'raasuke, väike osake'
vadja tšüve 'kübe, säde'
soome mrd kyven, kypenä 'säde; tuhakübe; lumekübe'
Aunuse karjala küven 'säde'
lüüdi küben 'säde'
? saami gahpa 'kile vedeliku peal, koorekiht piima peal'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et sama tüve variant on kibe1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur