[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 46 artiklit, väljastan 30.

kaart : kaardi : kaarti 'eriotstarbeline paksemast paberist vm materjalist ristkülikukujuline leheke; selline leheke (sageli pildiga) posti teel saatmiseks ja kirjalike teadete edastamiseks; maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis'
kaard
alamsaksa karde, karte 'kaart'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina charta 'papüürusleht', vanakreeka chártēs 'papüürusleht; kirjutis'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kāṭ 'maakaart; postkaart, mängukaart'.

kant : kandi : kanti 'kahe nurgi asetseva pinna ühinemisserv, tahk, külg; (teisest materjalist) ääris; ümbruskond, piirkond'; mrd 'tükk, kamakas; kärjekann'
alamsaksa kant(e) 'nurk, äär, serv'
Hiljem võib tähendust olla mõjutanud ka saksa Kante 'serv, äär; ääris, veeris; paikkond'.

kast : kasti : kasti '(täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms vahend; joonistatud nelinurkne kujund'; mrd 'ruum rehealuse kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist; sillaalune palkidest tugiehitis; pidemed ümber adrahargi keskosa'
alamsaksa kast(e), kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti, kast; (talus) ruum peenestatud õlgede hoidmiseks; reliikviakast; kaasavarakast; sõrmusekivi pesa; vangla; mõõtühik'
Vt ka lampkast.

katt : katu : kattu 'haiguste puhul suuõõnes tekkiv valkjas kiht' kaas

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
kirderanniku kausta
balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

kest : kesta : kesta 'väljastpoolt kattev kiht, ümbriskiht; torujas, tupekujuline ümbris; hülss'
liivi kestā '(puu)koore alumine osa, koore serv'
Tõenäoliselt on sõnas sama tüvi mis kesi. Liivi vaste võib olla ka eesti keelest laenatud.

kett1 : keti : ketti 'üksteisega järjestikku liikuvalt ühendatud (metall)lülide kogum'
saksa Kette 'kett; ahel; kaelakee; ahelik, rodu, rida'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kee1. Eesti keelest on laenatud vadja ketti 'kett' ja isuri ketti 'kett'.

kett2 : ketu : kettu 'naha sarvkihist irdunud kliitaoline osake' kesi

kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'

kihvt : kihvti : kihvti van 'mürk'; kõnek 'vahva, tore, äge'; mrd 'tige, õel'
kiuht, kiht, jihvt, jiht
alamsaksa gift 'mürk'
j-algulised murdevariandid kajastavad Baltimaade alamsaksa murde hääldust.

kilt : kilda : kilta 'kihilise ehitusega tahvliteks lõhestuv kivim'
?alamsaksa schilt 'kilp; vapp; silt, plaat; tasapind, väli'
On ka arvatud, et tüve kild2 variant. Hiljem on laenatud alamsaksa tüve saksa vaste, silt.

kirst : kirstu : kirstu 'suur (kumera) kaanega ja madalate jalgadega laudkast riidekraami, vilja vm vara säilitamiseks; puusärk'; mrd 'tera- v jahukast veskis'
balti *kirstas
läti šķirsts 'kirst, kast; puusärk'
liivi kiršt 'rautatud kast; Noa laev (piiblis)'
soome kirstu 'kirst (kast); puusärk'; van 'vangla'
isuri kirsto 'kirst (kast)'
karjala kirstu 'kirst (kast)'

kitt : kiti : kitti 'tainataoline kleepuv, seismisel kõvastuv segu pragude ja tühimike täitmiseks ning esemete kokkuliitmiseks'
saksa Kitt 'kitt'
Samatüveline tegusõna kittima võib samuti olla saksa keelest laenatud, ← saksa kitten 'kittima'.

klatt : klati : klatti 'korras; sile'
alamsaksa glat 'sile, libe; täielikult, täiesti'
saksa glatt 'sile, tasane; paljas; libe; sujuv, ladus, takistusteta, häireteta; ilmne, puhas, selge; täielik'

kleit : kleidi : kleiti 'naise v tütarlapse (enamasti) üheosaline pealisrõivas'
leit
saksa Kleid 'kleit; rõivas, rüü'
Eesti keelest on laenatud vadja kleitti '(lapse) kleit', isuri kleitti 'kleit' ja eestirootsi kḷäit 'poekleit; põll'.

klutt : kluti : klutti 'poisipõngerjas'
?rootsi kludd 'lohakalt tehtu, soperdis; nutsakas; soperdaja, vusserdaja', mrd kḷωddo, kḷoddo 'kamakas, tomp; (väike) laps, põngerjas, jõmpsikas; kohmakas tüdruk v naine'
Murdesõna klutt '(karva-, villa)tutt; klimp' on laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi klωt 'villatükk'. Tähendust 'poisijõmpsikas' eestirootsi murretest registreeritud ei ole.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
liivi oḑi 'õige; otsene, sirge', odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

koit : koidu : koitu 'idataeva helendus enne päikesetõusu'
liivi kuoi 'koit'
soome koi 'koit'; mrd 'ida'
komi ki̮a 'koit'
handi χuńəľ 'koit'
mansi χuj 'koit'
ungari hajnal 'koit'
? neenetsi χajerᵊʔ 'päike'
? eenetsi kaja 'päike'
? nganassaani kou 'päike'
? sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus; kuum, palav'
? kamassi kuja 'päike'
? matori kaja 'päike; päev'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. koit on vana tuletis. Liiteta tüvi on saarte murdes esinev sõna koi 'eha(valgus)'. Vt ka kae.

koljat : koljati : koljatit 'erakordselt suurt kasvu inimene'
heebrea Goljat (pärisnimi)
Koljat on piibli Vanas Testamendis hiigelkasvu vilistite sõdalane. Pärisnime on hakatud kasutama üldnimena tõenäoliselt saksa keele eeskujul.

komet : kometi : kometit kõnek 'jant', tembutamine', nali'; van 'näitemäng'
saksa Komödie 'komöödia'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka kōmōdía 'etendus; komöödia'. Sama tüvi on laenatud ka sõnas komejant.

kont1 : kondi : konti 'suurem luu'
soome kontti 'koib, jalg, sääreluu'
? handi χɔnt 'sammasaida jalg'
? mansi χānta 'sammasaida jalg'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Handi ja mansi sõnu on peetud ka tüve kand vasteks. Vt ka kondama ja kõndima.

kont-2 liitsõnades kontvõõras, kontjalg 'kutsumata külaline'
liivi kōntad (mitm) 'munandid, munandikott'
soome kontti 'märss, tohtmärss'
? handi χĭnt 'seljakott, märss'
? mansi χūnt 'tohtmärss'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Handi ja mansi vasted on kaheldavad häälikulistel põhjustel ja teiste kaugemate sugulaskeelte vastete puudumise tõttu.

koost : koosta : koosta mrd 'puulusikas'
vanavene *kopusta 'segamiskepp või -labidas'
vene mrd kopýstka 'searoka segamise kepp'
Laenu muganemisel on *p vaste vokaalide vahelt kadunud, *kopusta > *kovosta > koost.

koot : koodi : kooti 'koib, sääreluu; rehepeksuriist'
alamsaksa kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring'

kost1 : kosti : kosti '(külla) kaasavõetu, toit, söök, toidupoolis'; mrd 'külaline'
vene gosť 'külaline'
Tüvi on kokku langenud häälikuliselt ja tähenduselt lähedase hilisema saksa laenuga, kost2.

kost2 : kosti : kosti 'ülalpidamine, tasu eest majutuse ja toidu pakkumine'
saksa Kost 'söök, toit; kost, ülalpidamine'
Varem on laenatud saksa tüve alamsaksa vastet sisaldav liitsõna, pruukost. Vt ka kost1.

kott1 : kota : kotta 'suur lohmakas jalats'
vene mrd kot (hrl mitm kotý) 'vildist ja nahast säärteta meestejalats'

kott2 : koti : kotti 'kinnine suletava suuga ese asjade transportimiseks v hoidmiseks'
alggermaani *kuđđan
inglise van cod 'munandikott; kott; ümbrik'
rootsi kudde 'padi'; mrd 'hernekaun', mrd kodd 'munandikott'
islandi koddi 'padi'
liivi kuoţ 'kott'
vadja kotti 'kott'
soome mrd kotti 'kott; munandikott; emakas; platsenta'
karjala hrv kotto 'kärjekann, kärg'

kratt : krati : kratti 'vanadest esemetest valmistatud lendav varavedaja, pisuhänd'
krätt, katt, ratt
eestirootsi skratt 'kummitus; kurat'
Vt ka marakratt.

kriit : kriidi : kriiti 'peamiselt kaltsiidist koosnev poolkõva valge v valkjas setend'
alamsaksa krite 'kriit'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina crēta 'valge savi (Kreeta saarelt), kriit'.

krunt : krundi : krunti 'piiristatud maatükk; mingi kattekihi ettevalmistuskiht'
kront, runt
alamsaksa grunt 'põhi; pind'
Eesti keelest võib olla laenatud isuri kruntti 'maapind; krunt'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur