[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 65 artiklit, väljastan 30.

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

kaber : kabra : kapra 'metskits (Capreolus)'
kabris
alggermaani *χafra-z, *χaƀra-z
vanaislandi hafr 'sokk'
vanainglise hæfer 'sokk'
liivi kabbõr 'tikutaja, taevasikk (Gallinago gallinago)'
Salatsi liivi kabr 'sokk'
vadja kabris 'metskits [?]'
soome kauris 'kaljukits; metskits'; mrd kapris 'sokk, kaljukits'
isuri kabris 'metskits [?]'
Aunuse karjala kabris, kabriz 'kits, sokk; kaljukits'
vepsa rhvl kabrō 'sokk'
Tüvi oli säilinud vaid kohanimedes, nt Kaberneeme, taaselustati kirjakeeles 20. sajandi lõpukümnenditel. kabris on tüve rööpvariant.

kaer : kaera : kaera 'kahara pöörisega kõrreline suviviljakultuur (Avena sativa)'
lõunaeesti kaar, kirderanniku kaur(a)
alggermaani *χaǥran-
gotlandi hagri 'kaer'
rootsi mrd hagre, hagra, hāgri 'kaer'
norra mrd hagre 'kaer'
liivi kaggõr(z) 'kaer'
vadja kagra 'kaer'
soome kaura, mrd kakra 'kaer'
isuri kagra 'kaer'
Aunuse karjala kagru 'kaer'
lüüdi kagr(e͔) 'kaer'
vepsa kagr 'kaer'

kahar : kahara : kaharat 'rohkete harudega; kohev, laialihoidev; lokkis, säbrus'
soome mrd kahara 'lokkis, kähar; kohev'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihar ja kähar. Vt ka kahu2.

kahur : kahuri : kahurit 'suurtükk' kaha1

kakar : kakra : kakart kõnek 'valgete v kollaste keelõitega korvõieline taim, karikakar'
vadja kakkara, päiväkakkara 'päevalill'
soome kakkara liitsõnas päivänkakkara 'harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)'
karjala kakkaraińi 'vesiroos; harilik härjasilm'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kakk2. Tähendusülekanne on toimunud sel alusel, et karikakra õisik meenutab ümmargust leiva- või saiapätsikest. Sellise tähendusnihke võimalikkust kinnitab vormilt lähedane murdesõna kaker 'külakost (midagi toidupoolist)'. Kirjakeeles esineb kakar ainult liitsõna järelkomponendina lillenimetustes, nt jaanikakar, kirikakar, kitsekakar.

kalkar : kalkari : kalkarit mrd 'hulgus, kaltsakas, laaberdis'
rootsi van skalkar (mitm) (ains skalk) 'kelm, suli'
Laenuallikaks on rootsi sõna mitmusevorm.

kaller : kalleri : kallerit 'sültjas mass, tarrend'
saksa Gallert 'kaller'

kamar : kamara : kamarat 'rohttaimede maapinnaligidane osa koos pealmise mullakihiga; sealiha naha- ja selle ligidane lihakiht'; mrd 'seisvale veele tekkiv (roheline) kord; kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind'
liivi kamār 'kõva pinnakiht, maapind; kinnikasvava veekogu pealiskiht; seakamar'
soome kamara 'kõva pinnakiht, maapind; seanahk'
? mari kom 'koor, pind; (raamatu)kaaned; tupp'
? udmurdi kumeľ 'niine pealmine kiht'
? komi komi̮ľ 'koor, kest'
? läänemansi kamtul liitsõnas nē̮rkamtul 'pähklikoored'
? ungari hámlik 'kooruma, ketendama'
? neenetsi śāwᵊ 'soomus'
? nganassaani kamu 'soomus'
? sölkupi k͔ām 'soomus'
? kamassi kåm 'soomus'
? matori käbti 'soomus'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Läänemeresoome keeltes on tüvele lisatud r(a)-liide.

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
kammer
alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
?alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋoko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

kar- sõnas karlips 'kiiresti, viuhti'
On arvatud, et kargama tüve variant. Teisalt on arvatud, et tähendust tugevdav eesliide, mis ei tarvitse otseselt ühestki tüvest lähtuda. Samalaadseid tähendust tugevdavaid eesliiteid esineb ka teistes keeltes, vrd nt hollandi mrd kabonkel 'kõrvakiil', bonk 'laks, põmm', inglise kõnek chewallop 'põmm, põmakas', wallop 'kolkima, klobima'. Sama elemendiga sõnad on veel nt karmauh, karnaps, karnäuh, karpauh, karplauh, karsumm, karviuh.

kaur : kauri : kauri 'hanesuurune saleda keha, pika sirge kaela ja odaterava nokaga veelind (Gavia)'
?balti
läti gaura 'veelind, koskel [?]'
preisi geauris 'veelind, kormoran [?]'
soome van srmt kauru 'koovitaja'
Kuna tüvi on häälikuliselt ajendatud, võib see olla ka läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt kujunenud. Eesti keelest võib olla laenatud vene mrd kavra, kaura 'tuttpütt (Podiceps cristatus)'.

keder : kedra : ketra 'ketas, ratas (eriti ketramisvahendi osana, põlve osana); pottsepa keerlev töölauake'
kirderanniku ketra, keträ
ketrama
algindoiraani *ketstro-, *kētstro-
vanaindia cattra-m, cāttra-m 'värten'
liivi kieddõr 'kedervars', kieddõrtõ, kiedrõ 'kedervarrega kedrata'
vadja tšedrä liitsõnades tšedrälauta 'kedervars', tšedräppuu 'kedervars', tšedräluu 'pahkluu; randmeliiges', tšedrätä 'kedrata'
soome kehrä, mrd keträ 'kedervarre või voki ratas; ketas, ratas; rull; sõõr', kehrätä, mrd keträtä 'kedrata; nurruda'
isuri kezrä, kedrä liitsõnades kezräpuu, kedräppu 'kedervars', kedräzluu 'pahkluu', kezrädä, kedrädä 'kedrata; valetada, petta; nurruda'
Aunuse karjala kezrü 'ketas, ratas (eriti kedervarrel); suusakepi rõngas'; kezrätä 'kedrata; petta'
lüüdi kezr 'kedervarre ratas', kezrätä 'kedrata'
vepsa kezr 'ratas', keze͔rta 'kedrata'
saami gearsi 'ketas, ratas (ka kedervarrel); seakärss; ümmarguseks kulunud sõuderidva ots'
ersa šťeŕe 'kedervars', šťeŕďems 'ketrama'
mokša kšťiŕ 'kedervars', kšťiŕďəms 'ketrama; punuma'
Tõenäoliselt on tüvi pisut vanemgi, eelindoiraani laen. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķeda, ķedra 'kedervars'.

keigar : keigari : keigarit '(eriti rõivastusega) peenutsev mees, moenarr'
soome keikari 'keigar, kergats, snoob'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on kas vanem rootsi laen, ← vanarootsi *geigare 'teatud tüüpi viiuli mängija' või ← rootsi van gigare 'teatud tüüpi viiuli mängija', või tuletis kõikuma tüvest.

keiser : keisri : keisrit 'meessoost valitseja kõrgeim tiitel mõnes monarhistlikus riigis, seda tiitlit kandev isik'
keidser, köiser, kööser
alamsaksa keiser 'keiser'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, Julius Caesari isikunimest.

kelder : keldri : keldrit 'hoone esimese korruse alune, harvemini majast eemale (pooleldi) maa sisse ehitatud säilitusruum; esimese korruse alune korrus'
keller
alamsaksa keller 'kelder (vanglana)'
-d- on tüves eesti keeles tekkinud lisahäälik.

kelner : kelneri : kelnerit 'restorani meesettekandja'
saksa Kellner 'kelner, ettekandja'

kiber : kibra : kipra 'peen korts, kurrukene'
kipras
vadja tšippur(a) 'kähar; sasine, sassis', kibri 'närvitõmblus lihastes [?]', kibrinenä 'kipras nina; ninakirtsutaja, pirtsutaja'
soome kiperä 'kõver, keerdus, rõngas; täbar, raske, keeruline'
isuri kippura, kippuura 'kihar; kõver, keerdus, rõngas'
Aunuse karjala kiber 'kõver, keerdus, rõngas'
vepsa kibŕik 'võrgukäba, pull'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas köber. Vadja kibrinenä võib olla soome keelest laenatud.

kihar : kihara : kiharat '(väike) kähar juuksesalk; lokk'
soome kihara 'kihar, lokk; lokkis, kähar'
isuri kihheerä 'lokkis, kähar'
Aunuse karjala kiher, kihur 'lokkis, kähar'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahar ja kähar.

kiiker : kiikri : kiikrit 'pikksilm, binokkel'
kiiger
alamsaksa kiker 'pealtvaataja, pealtnägija; pikksilm, binokkel'
saksa Kieker 'pikksilm, binokkel'
Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem laen. Varem on laenatud samatüveline tegusõna, kiikama. Eesti keelest on laenatud vadja kiikeri 'kiiker'.

kiir : kiire : kiirt 'mingist valgusallikast, helendavast kehast lähtuv sirge valgusjoon' kirg

kiiver : kiivri : kiivrit 'metallist v muust kõvemast materjalist kaitsev peakate; eriline tornikatus'
vene kíver 'nahkkiiver'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kywer 'vene sõdurite peakate'. Vene sõna on mõnikord peetud läänemeresoome keeltest laenatuks, ← tüvi, mille vaste on kübar, sel juhul oleks kiiver bumeranglaen; oletus on siiski vähetõenäoline.

kilter : kiltri : kiltrit 'töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'
alamsaksa schilter 'ratsakäskjalg, kes muu hulgas pidi teolisi mõisatööle käsutama'
Sõna on olnud tuntud üksnes Baltimaadel kõneldud alamsaksa murdes ning hiljem ka baltisaksa murdes. Aja jooksul kiltri ülesanded muutusid, kunagisest ratsakäskjalast sai 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil kupja abiline nii käskude edasitoimetamisel kui ka teoliste järele valvamisel. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiltor, kilter 'mõisavalitseja'.

kimar : kimara : kimarat '(peen) korts, kurd; kortsuline, kipras'; mrd 'kräsuline, kähar'
vadja tšimara 'korts (nahal); kortsus; kurd, krooge'
soome mrd kimara 'kipras asi, kobar, salk; liiga hapu, halva lõhna v maitsega; külm, tormine'
Läänemeresoome tüvi.

kinner : kindra : kinnert 'põlvetagune lohk, põlveõnnal'; mrd 'reis, kints; looma põlveliiges, koodinukk; reie ülaosa, reba'
vadja tšinnar 'sääremari', tšintered (mitm) '(põlve)õnnal'
soome kinner, kintere 'kinderkont, tagumise jala koodiots'; mrd 'põlveõnnal; jalg'
Aunuse karjala kińńer 'põlveõnnal'
lüüdi kinďer liitsõnas kinďerkoukk(u) 'põlveõnnal; küünarliigese sisepind'
vepsa kindred (mitm) 'sääremarjad'
Inari saami koodâr 'põlveõnnal'
On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas kints.

kipper : kipri : kiprit 'väikese laeva juht'; mrd 'noodavanem'
kiper
alamsaksa schipper 'laevajuht, kapten', schiphere 'laevaomanik, kapten'
Murretes esinev samatähenduslik sõna kippar on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on vanarootsi skipari 'laevajuht, kapten'.

kiur : kiuru : kiuru 'pruunika ülapoole ja triibulise, heledama alapoolega lõokesetaoline lind (Anthus)'; mrd 'lõoke'
kirderanniku kiuru
?balti
läti cīrulis 'lõoke'
vadja kiuru, hrv tšiuru 'lõoke'
soome kiuru 'lõoke'
isuri kiuru 'lõoke'
Aunuse karjala kiuru 'lõoke'
lüüdi kiur(oi), ḱiuru 'lõoke'
Võib olla ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi: linnu häälitsust jäljendav tüvi võib olla läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt tekkinud. Peamiselt kirderannikumurretes tähenduses 'lõoke' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud perekonda Anthus kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina.

klaar : klaari : klaari 'selge; korras, millekski valmis, korda seatud; vaba, millestki lahti; teatud liiki õun'; mrd 'hõre, läbipaistev; loor'
laar
alamsaksa klār 'selge, puhas, särav; valmis; ehtne, lisandusteta'
saksa klar 'selge, läbipaistev, puhas; särav; pilvitu; arusaadav; ilmne, silmanähtav; hele, kõlav'
Samatüveline tegusõna klaarima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa klaren, kleren 'puhtaks tegema; korda tegema; selgitama; selguma'.

kobar : kobara : kobarat 'ühel varrel kasvavate õite v viljade kogum; esemete tihe rühm'
soome kopare 'maasse v lumme kaevatud auk kaalikate, kalade jms jaoks'
Aunuse karjala kobareh 'hunnik'
lüüdi kobare͔h 'hunnik'
vepsa kopreh 'kaalikahunnik'
Läänemeresoome tüvi.

kober : kobru : kopru 'sogane vaht'
liivi kob 'vaht'
lüüdi kobu 'vaht'
vepsa kobe 'vaht'
Läänemeresoome tüvi. Teise arvamuse järgi on tüve vaste soome kouru 'renn, uure; kõverus; kõrge laine'; mrd, van kopru 'kosekohin'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur