[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

antvärk : antvärgi : antvärki 'käsitööline, ametimees'
hantverk
alamsaksa hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hant 'käsi' + werk 'tegu, töö; tsunft, gild'. Allika teine osis on laenatud ka eraldi, värk.

kura : kura : kura mrd 'vasak'
liivi kurā 'vasak'
vadja kura, kurõa 'vasak'
soome mrd kura liitsõnas kurakäsi 'vasak käsi'
isuri kura 'vasak'
saami gurut 'vasak'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et saami vaste on soome keelest laenatud. Vt ka kurat, kuri.

käbar : käbara : käbarat kõnek 'käsi'
● ? liivi gäbaļi 'pooltoores'
vadja tšäpälä 'käpp'
soome käpälä 'käpp; käbar'
isuri käppäälä 'käpp'
Aunuse karjala käbäl 'käpp; käbar'
lüüdi käbäl 'käpp'
vepsa käbäl 'käpp'
Võimalik, et vana tuletis tüvest käpp.

käis : käise : käist 'käsivart kattev riietuseseme osa' käsi

kämmal : kämbla : kämmalt 'labakäsi, käelaba, eriti selle sisepool randmest sõrmedeni; käelaba laius'
vadja tšämmäl 'pihk; labakäsi; kämmal, käelaba laius'
soome kämmen 'kämmal; käsi; käpp'
isuri kämmen 'kämmal; pihk'
Aunuse karjala kämmen 'kämmal; pihk'
lüüdi kämmeń 'kämmal; pihk'
vepsa kämen 'kämmal; pihk'
? Inari saami kiämád 'kämmal, kämblalaius'
? handi kömən liitsõnas kömən-kăγə̑r 'pihk, kahe kämbla laiune mõõtühik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Inari saami vaste võib olla soome laen.

käsi : käe : kätt 'inimese v ahvi ülajäse tervikuna, õlast kuni sõrmeotsteni; ülajäse randmest sõrmeotsteni'
käis
liivi kež 'käsi'; kädūks 'käis'
vadja tšäsi 'käsi'
soome käsi 'käsi'; mrd kädys 'labakinnas'
isuri käsi 'käsi'
Aunuse karjala käzi 'käsi'
lüüdi käži 'käsi'
vepsa käzi 'käsi'; käduz 'käänis; kätis'
saami giehta 'käsi'
ersa keď 'käsi'; keťks 'käevõru'
mokša käď 'käsi'; käťks 'käevõru'
mari kit 'käsi'
udmurdi ki 'käsi'
komi ki 'käsi'
idahandi köt 'käsi'
mansi kāt 'käsi'
ungari kéz 'käsi'
Soome-ugri tüvi.

näpp2 : näpu : näppu 'sõrm; sõrmeots'
näppama
vadja näppi 'näpp, näpuots; näpu(otsa)täis'
soome näppi 'näpp, näpuots'
isuri näppi 'näpp, näpuots'
Aunuse karjala näppi 'kokkupandud pöial ja kaks esimest sõrme; näpuots; näpud, käsi; näpu(otsa)täis'
lüüdi ńäpp(i) 'näpp, näpuots'
vepsa ńäp 'näpp, näpuots; näpu(otsa)täis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näpsama, nippima ja noppima.

orel : oreli : orelit 'mängupuldist, paljudest eri suuruses viledest ja neis heli tekitavast õhusüsteemist koosnev suure heliulatuse ja rohkete kõlavärvidega muusikariist, mida mängitakse käsi- ja jalgklahvistikul'
õrel, (h)örül
alamsaksa orgel, örgel 'orel'
Laenu häälikuline kuju kajastab Eesti alal kõneldud alamsaksa murde hääldust.

ringutama : ringutada : ringutan 'rammestusest, väsimusest (käsi üles tõstes) end sirutama; käsi üles v välja sirutama'
rõngotama
saksa ringen '(käsi) ringutama; seljatama (maadluses); (käest) ära kiskuma; maadlema, võitlema'
Eesti keelest võivad olla laenatud liivi riņtlõ 'end välja sirutada, end venitada' ja vadja ringottaa 'ringutada; ringutama ajada'.

sarg : sara : sarga 'maatükk, põllutükk'
saras
vadja sarka 'ühele perele kuuluv põllusiil, -riba külakogukonna maast; villane kangas'
soome sarka 'põllusiil; väli, põld; kalev'
isuri sarga 'põllusiil; kangas'
Aunuse karjala sargu 'riba, siil maastikul; tohuriba'
lüüdi sarg 'riba, siil, pael; kangas'
vepsa sarg 'riba; põllusiil'
saami suorgi 'haru, harunemiskoht; ala, valdkond'
neenetsi tarka '(puu, tee) haru'
eenetsi ago liitsõnas uden-ago 'käsi'
sölkupi tolka 'haru'
Võib olla uurali tüvi, kaheldav teiste soome-ugri vastete puudumise tõttu. On arvatud, et eesti kirjakeelde on sõna võetud kirderannikumurretest, kus võib olla soome keelest laenatud. Vt ka sara-2.

tapma : tappa : tapan 'kelleltki elu võtma, kedagi surmama; füüsiliselt v vaimselt laostama, rikkuma, kurnama, piinama'; kõnek 'peksma, lööma'
liivi tappõ 'tappa, veristada'
Salatsi liivi tapp 'tappa, veristada; peksta'
vadja tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; lina lõugutada'
soome tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; kurnata, laostada'
isuri tappaa 'tappa, surmata, veristada; peksta; reht peksta; lina lõugutada'
Aunuse karjala tappua 'tappa, surmata, veristada; kurnata, laostada'
lüüdi tappada 'tappa, surmata; reht peksta'
vepsa tapta 'reht peksta; lina kupardada; lüüa, peksta'
ersa tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama, hakkima; segi ajama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
mokša tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
? udmurdi tapi̮rti̮ni̮ 'trampima; klõbisema, kõlksuma, kõpsuma'
? komi tapki̮ni̮ 'laksatama; esikabjaga lööma (hobuse kohta); pehmelt, vaikselt käima'; tape̮dni̮ 'rusikaga lööma'
? ungari tapod 'tallama, sõtkuma', tapsol '(käsi) plaksutama'
? neenetsi tǝpǝr- 'jalaga tõukama v lööma'
? sölkupi tapir-, tappol- 'jalaga lööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Küsitavatena tähistatud kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on nt sõnas tapsima.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur