[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

jagama : jagada : jagan 'osadeks tegema; midagi mitmele v paljudele andma; kellegagi midagi ühiselt kasutama'
jae, jagelema, jaoks, jaotama
liivi jaggõ 'jagada; jaotada; anda'
vadja jakaa 'jagada; jaotada; anda'
soome jakaa 'jagada; jaotada'
isuri jakkaa 'jagada; jaotada'
Aunuse karjala jagua 'jagada; jaotada'
lüüdi ďagada 'jagada; jaotada'
vepsa jagada 'jagada; jaotada'
saami juohkit 'jagada; jaotada'
ersa javoms 'jagama; jaotama'
mokša javəms 'jagama, lahutama; jagunema, lahku minema'
udmurdi ľuki̮ni̮ 'jagama; jaotama'
komi jukni̮ 'jagama; jaotama'
? lõunahandi jaχəl 'haru'
? idamansi jåχtit 'kukla ja kaela piir'
? neenetsi jaχa- 'nülgima; tükeldama'
? eenetsi ďoha- 'tükeldama'
? nganassaani ďegətə- 'tükeldama'
? sölkupi ćak͔ǝ- 'tükeldama'
? kamassi ťåγār- 'lõikama'
? matori čagə- 'välja lõikama'
Läänemeresoome-permi või koguni uurali tüvi.

jahtuma : jahtuda : jahtun 'soojust kaotama, külmemaks muutuma' jahe

jaksama : jaksata : jaksan 'suutma, võimeline olema'
vadja jahsaa '(jalanõud) jalast võtta; jaksata, suuta'
soome jaksaa 'jaksata, jõuda, suuta'; jakso 'ajajärk; osa, jagu; ajavahemik'
isuri jaksaa 'jaksata, suuta', jakso 'tervis'
Aunuse karjala jaksua 'lahti riietuda; (jalanõud) jalast võtta'
lüüdi ďaksada '(jalanõud) jalast võtta'
? vepsa jakstas 'mürada; lärmata'
saami juoksut 'piisata, jätkuda'
ersa juksems 'lahti laskma, avama'
mokša juksəms 'avama; lahti riietuma'
udmurdi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
permikomi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

jama1 : jama : jama 'loba, mõttetu jutt; sekeldus, tüli'
jamelema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla soome mrd jamina 'jagelemine, tüli' ja karjala jamajoa 'käratseda'. Vt ka amelema.

jama2 : jama : jama mrd 'ühenduskoht'
vadja jamo, jamaus 'jama, liitekoht'
soome mrd jama 'võrgu liitekoht; ühenduskoht; piir; vaheaeg'
isuri jame 'võrgu liitekoht'
Aunuse karjala jamuo 'võrke ühendada'
lüüdi ďamoda 'võrke ühendada'
? ersa -jav liitsõnas kijaks-jav 'põranda ühenduskoht'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et läänemeresoome tüve vaste on saami juomek 'kaksik'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on turgi keeltes, nt türgi jama 'paik, lapp'.

jaotama : jaotada : jaotan 'jagama' jagama

jaurama : jaurata : jauran 'rumalat juttu ajama; lärmama'
jõurama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõurama.

johtuma : johtuda : johtun 'tulenema'
soome johtua 'tuleneda, johtuda; pärineda'
Soome allikas on juhtuma vaste. johtuma esineb ka kirderannikumurretes ja Võru murdes, kuid tähenduses 'toimuma, juhtuma', samasugune tüvevariant võib olla sõnas joht.

jooksma : joosta : jooksen 'jalgadel kiiresti edasi liikuma; voolama, valguma; liikuma'
liivi jūokšõ 'joosta; voolata'
vadja johsa 'joosta; voolata'
soome juosta 'joosta; voolata'
isuri joossa 'joosta'
Aunuse karjala juosta 'joosta'
lüüdi ďuosta 'joosta'
vepsa joksta 'joosta; voolata'
? saami joksat 'kätte saada, saavutada'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest.

jooma : juua : joon 'mingit vedelikku suuga võtma ja alla neelama'
joovastama
liivi jūodõ 'juua'
vadja juvva 'juua'
soome juoda 'juua'
isuri joovva 'juua'
Aunuse karjala juvva 'juua'
lüüdi ďuoda 'juua'
vepsa joda 'juua'
saami juhkat 'juua; suitsetada, tõmmata'
mari jüaš 'jooma'
udmurdi jui̮ni̮ 'jooma'
komi juni̮ 'jooma'
? handi jańś- 'jooma, rüüpama'
mansi aj- 'jooma'
ungari iszik 'jooma'
Soome-ugri tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keelte *jug- 'neelama' ja mongoli ugu, ū 'jooma'. Vt ka jomm, jooksma, joom, joovikas, jopastama.

jorrama : jorrata : jorran 'madalat põrisevat heli v häält tegema' jorisema

juhama : juhada : juhan mrd 'viltu käima'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas juhtima.

juhtima : juhtida : juhin 'millegi v kellegi liikumisele v kulgemisele suunda andma'
juha
liivi odõ 'juhatada, juhtida'
soome johtaa 'viia, juhtida; juhatada, juhtida'
Aunuse karjala juohattua 'meenutada, meelde tuletada'
lüüdi ďuohtattada 'meelde tuletada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka juhama ja juhtuma.

juhtuma : juhtuda : juhtun 'toimuma, aset leidma'
vadja johtua 'meelde tulla'
soome johtua 'tuleneda, johtuda; pärineda, pärit olla'
isuri jouhtua 'meelde tulla'
Aunuse karjala juohtuo 'meelde tulla'
lüüdi ďuohtuda 'meelde tulla'
vepsa johtuda '(meelde) tulla'; johtutada 'meenutada'
Tõenäoliselt tuletis juhtima tüvest. Eesti keelest on laenatud liivi jut 'juhtuda'. Vt ka joht, johtuma.

jultuma : jultuda : jultun 'häbematuks minema' julge

jupsima : jupsida : jupsin kõnek 'jukerdama, tembutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt jupp.

jõlkuma : jõlkuda : jõlgun 'edasi-tagasi käima, lonkima; kõlkuma'
soome jolkata, jolkuttaa 'sörkida'
Aunuse karjala jolkuttoa 'sörkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

jõma : jõma : jõma 'ebaselged hääled, ebaselge kõmin'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kõmama, pomisema ja ümisema.

jõrrama : jõrrata : jõrran 'jämedat madalat põrisevat häält kuuldavale tooma' jorisema

jõudma : jõuda : jõuan 'jaksama, suutma; tulema, saabuma'
jootu, jõud, jõude
liivi joudõ 'jõuda'; joud 'jõud'
vadja jõutua 'jõuda; edeneda; valmida, valmis saada; sattuda'
soome joutaa 'jõuda, mahti saada'; jouto 'jõudeaeg, vaba aeg'
isuri joutaa 'jõuda'
Aunuse karjala joudua 'jõuda, vaba aega omada; üle olla; võida'; joudo 'vaba aeg'
lüüdi ďoutta 'jõuda'; ďoud 'vaba aeg'
vepsa jouta 'aega omada, jõuda'
Läänemeresoome tüvi. jõude on vana da-tegevusnime viisiütleva vorm.

jõurama : jõurata : jõuran 'möirgama, rämedalt lõugama' jaurama

jändama : jännata : jändan 'millegi keeruka, palju vaeva nõudvaga tegelema; jantima, jamama; möllama, hullama; vigurdama'
jandama
vadja jantata 'mürada, hullata; riielda, sõimelda'
soome jäntätä mrd 'jännata, pusida'
? handi jănt- 'mängima'
? mansi joŋγi-, jank- 'mängima'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Soome-ugri päritolu on kaheldav vahepealsete sugulaskeelte vastete puudumise tõttu. jandama on tagavokaalne tüvevariant. Eesti keelest on laenatud läti mrd jandalet 'teatud läti rahvatantsu tantsima'.

järama : järada : järan '(tugevasti, jõuliselt) närima'
soome mrd järittää 'järada, närida'
Aunuse karjala järittiä 'raiuda; hakkida; tükeldada'
lüüdi ďärittada 'peeneks hakkida'
vepsa järitada 'peeneks hakkida, tükeldada'
? ersa jarsams 'sööma'
? mokša jarχcams 'sööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Mordva tüvi võib olla rööpselt kujunenud. Lähedane tüvi on nt sõnades jürama ja närima.

jäsima : jäsida : jäsin mrd 'näsima, närima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas näsima.

jätkama : jätkata : jätkan 'midagi edasi tegema; pikendust külge panema'
liivi jatkõ 'pikendada; keevitada'
vadja jatkaa, jatkoa 'pikendada; keevitada'
soome jatkaa 'jätkata; pikendada; keevitada'
Aunuse karjala jatkua 'pikendada; jätkata'
lüüdi ďatkata 'pikendada'
vepsa jatkata 'pikendada; jätkata'
saami joatkit 'pikendada; jätkata'
Läänemeresoome-saami tüvi.

jätma : jätta : jätan '(edasi) olla laskma; mingisuguseks muutma v muutuda laskma; tulemust, tagajärge v järelmõju andma; (lahkudes) loovutama' jääma

jääma : jääda : jään 'olema, püsima; säilima; muutuma, saama'
jäde, jätma
liivi īedõ 'jääda'; jettõ 'maha jätta, hüljata'
vadja jäävvä 'jääda; saada, muutuda'; jättää 'jätta; maha jätta, hüljata'
soome jäädä 'jääda; järele jääda'; jättää 'jätta; maha jätta'
isuri jäävvä 'jääda'; jättää 'jätta'
Aunuse karjala jiäjä 'jääda; maha jääda'; jättiä 'jätta'
lüüdi ďiädä 'jääda'; ďiättädä 'maha jätta, hüljata'
vepsa jäda 'jääda; maha jääda'; jätta 'jätta; maha jätta'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et indoiraani laen, ← algindoiraani *ǵeǵhē-, mille vaste on nt osseedi zajyn 'jääma'.

jürama : jürada : jüran 'järama, närima'
ürama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas järama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur