[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 104 artiklit, väljastan 30.

ja (sidesõna, seob jaatavas, vahel ka eitavas lauses korduvaid lauseliikmeid)
alggermaani *ja
vanaülemsaksa ja 'ja; ka'
saksa ja 'jah; isegi; ju'
gooti jah, ja 'ja'
liivi van ja 'ja'
vadja ja 'ja'
soome ja 'ja'
lüüdi ja 'ja'
Vt ka jah.

jaa 'jah' jah

jaal : jaala : jaala 'jaala' jaala

jaala : jaala : jaalat 'väike rannapurjekas; pooltekiga v tekita purjepaat'
jaal
soome jaala 'suur avatud purjepaat'
rootsi jala 'tekiga purjepaat'

jaam : jaama : jaama 'koht v hoone raudtee ääres vagunite laadimiseks ning reisijate teenindamiseks; teenindav v uurimistööga tegelev spetsiaalne asutus'
vene van jam 'postijaam'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi jaam 'postijaam'.

jaana- liitsõnas jaanalind 'suur lennuvõimetu Aafrika ja varem ka Lähis-Ida lind (Struthio camelus)'
heebrea baṯh ha-jaana 'jaanalind'
Laenatud kirjakeelde 18. sajandil.

jabur : jabura : jaburat 'arulage, tobe; mittemõistlik'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

jada : jada : jada 'rida'; mrd 'peenar'
liivi jadā 'võrgujada; segadus, korratus'
soome mrd jata 'võrgujada; räimevõrk; jada, rivi; rada'
? saami jáhti 'võrgujada'
Läänemeresoome tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

jae 'jaoti, väiksemas koguses, tükiviisi' jagama

jah (nõusolekut, kinnitust väljendav sõna)
jaa
Peetud germaani laenuks samast allikast, kust on laenatud ka ja. Teisalt on arvatud, et noorem laen, ← vanarootsi jaa, ia 'jah'.

jahe : jaheda : jahedat 'külmavõitu, veidi vilu'
jahtuma
liivi 'jahtuda'
vadja jahtua 'jahtuda'
lõunasaami jåaskodh 'jahtuda'
ersa jakšamo 'külm; pakane'
mokša jakšama 'külm; pakane'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Soome-ugri keeltes esineb ka lähedane eesvokaalne tüvi, mille vaste on nt soome jäähtyä 'jahtuda'.

jaht : jahi : jahti 'ulukite jälitamine ja püüdmine v surmamine saagi saamiseks'
alamsaksa jacht 'jaht, tagaajamine'
Laenatud võib olla ka samatüveline tegusõna jahtima, ← baltisaksa jachten 'taga ajama' või ← alamsaksa jachtern 'ringi kargama, üksteist taga ajama'. Eesti keelest on laenatud vadja jahti 'jaht' ja isuri jahti 'jaht'.

jahu : jahu : jahu 'jahvatatud teravili' jahvatama

jakk : jaki : jakki 'eest lahti käiv ülakeha kattev varrukatega pealisrõivas'
alamsaksa jacke 'jakk'

jalg : jala : jalga 'inimese alajäse, linnu tagajäse, paljudel loomadel jäse v kulgemiselund'
liivi jālga 'jalg'
vadja jalka 'jalg'
soome jalka 'jalg'
isuri jalga 'jalg'
Aunuse karjala jalgu 'jalg'
lüüdi ďalg 'jalg'
vepsa jaug 'jalg'
saami juolgi 'jalg'
ersa jalgo 'jalgsi'
mokša jalga 'jalgsi'
mari jol 'jalg'
ungari gyal- sõnas gyalog 'jalgsi'
Soome-ugri tüvi. Vt ka jälg ja lall.

jama1 : jama : jama 'loba, mõttetu jutt; sekeldus, tüli'
jamelema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla soome mrd jamina 'jagelemine, tüli' ja karjala jamajoa 'käratseda'. Vt ka amelema.

jama2 : jama : jama mrd 'ühenduskoht'
vadja jamo, jamaus 'jama, liitekoht'
soome mrd jama 'võrgu liitekoht; ühenduskoht; piir; vaheaeg'
isuri jame 'võrgu liitekoht'
Aunuse karjala jamuo 'võrke ühendada'
lüüdi ďamoda 'võrke ühendada'
? ersa -jav liitsõnas kijaks-jav 'põranda ühenduskoht'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et läänemeresoome tüve vaste on saami juomek 'kaksik'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on turgi keeltes, nt türgi jama 'paik, lapp'.

jamps : jampsi : jampsi 'segane jutt', sonimine'; kõnek 'rumalus, totrus'
rootsi mrd jamsa 'jampsima, jamama'
Peetud ka eestirootsi laenuks. Teisalt on võimalik, et eestirootsi jams 'loba; lobisema' on laenatud hoopis eesti keelest.

jant : jandi : janti 'sekeldus, askeldus; tembutus; naljamäng'
Tõenäoliselt sõna komejant lõpuosa, mis on iseseisvunud pärast seda, kui laenu hakati tajuma liitsõnana.

janu : janu : janu 'vajadus juua'
vadja jano 'janu'
soome jano 'janu'
karjala jano 'janu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi jänū 'janu'.

jaoks 'tarvis, tarbeks' jagama

joba : joba : joba 'jabur jutt, loba'
jobu
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lobama.

jobi : jobi : jobi kõnek 'tööots, leivateenistus'
saksa Job 'töö'
rootsi jobb 'töö'
Kuna rootsi keelde on see sõna inglise keelest (← job 'töö') laenatud alles 1890. aastatel ja saksa keelde 20. sajandi alguses, siis eesti keelde võidi laenata kõige varem 20. sajandi alguses.

jobu : jobu : jobu kõnek 'saamatu inimene, hädavares' joba

joht van 'teps, küll mitte'
Tõenäoliselt juhtuma tüve variant. Vt ka johtuma.

jokk : joki : jokki kõnek 'vintis-olek, (kerge) joove'
jokutama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kokutama ja nokutama.

jomm : jommi : jommi kõnek 'purjus-olek, vintis-olek'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvede eeskujul moodustatud variant jooma tüvest.

jomp : jombi ~ jombu : jompi ~ jompu 'tombuke, kühmuke'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt tomp.

jonks : jonksu : jonksu 'võnks, jõnks'
jonklema, jõnks
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jõnk ja võnks.

jonn : jonni : jonni 'isemeelne tõrkumine, kiusakas kangekaelsus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve joon variant.

joom : joome : joome 'viir, vööt; juga; pikk kitsas rannamadalik; vool'
liivi jūom 'madalike vaheline süvik'
vadja jooma 'sõiduvesi, faarvaater; väin'
soome mrd juoma 'viir, vööt; pikk kitsas rannamadalik; madal väin'
isuri jooma 'väin'
karjala juuma 'sügav koht jões v järves; väin'
lüüdi ďuom- liitsõnas ďuomselg 'valge seljajoonega lehm'
Võimalik, et vana tuletis jooma tüvest.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur