[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit, väljastan 30.

eri 'erinev, lahknev, erisugune; eraldi olev, iseseisev' era-
vadja eri 'eri, eraldi; eri(sugune)'
soome eri 'eri, erinev; teistsugune'
isuri eri 'eri, erinev'
karjala eri
lüüdi eŕi 'eri, erinev'

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
harima, harjus, harjusk
balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

järi : järi : järi 'madal pingike'
järg2
vadja järtšü 'pink'
soome mrd järky 'järi, pink'
isuri järkü 'järi, pink'
Läänemeresoome tüvi. Soome vaste võib olla eesti või isuri laen. Eesti murretes esineb enamasti variant järg. järi on nõrga astme üldistumisel tekkinud tüvevariant.

kari1 : kari : kari 'veealune v pisut üle veepinna ulatuv kivine kõrgendik meres'
algskandinaavia *skari-
vanaislandi sker 'kari'
rootsi skär 'kaljulaid'
soome kari 'kari; kruusane maa, klibustik'
isuri kari 'kari'
Aunuse karjala kari 'kivine vähese veega kosk'
lüüdi kare̮ 'kari', kari 'sügavam koht koses, kuhu vesi langeb'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karäl 'veealune kari; neem' (← karil).

kari2 : kari : kari 'range kord; nuhtlus'
karistama
vanavene karati 'karistama'
vene kára 'karistus, nuhtlus', karát 'karistama'
vanavene koriti 'laitma, halvustama, hukka mõistma'
vadja karissaa, karassa 'karistada'

kari3 : karja : karja 'majandi üheliigilised põllumajandusloomad; koos peetavate põllumajandusloomade rühm; koos elavate metsloomade rühm; ebamäärane hulk, salk'
kirderanniku karja
alggermaani *χarja-z
vanaislandi herr 'suur hulk, rahvahulk, rahvas'
saksa Heer 'sõjavägi; suur hulk'
rootsi här 'sõjavägi; salk, jõuk; parv'
balti
preisi karja 'sõjavägi'
liivi kōŗa '(põllumajandusloomade) kari'
vadja karja '(põllumajandusloomade) kari'
soome karja '(põllumajandusloomade) kari; inimmass'
isuri karja '(kogu küla lehma)kari'
Aunuse karjala karju '(põllumajandusloomade) kari; parv, suur hulk'
lüüdi karď '(põllumajandusloomade) kari'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kare 'kari, kariloomad; salk, rahvahulk'. Vt ka karjala.

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
kireslane, kirev, kirju
liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

kori : korju : korju 'leen, seljatugi'
soome mrd korja 'seljatoega regi, ree seljatugi'
Aunuse karjala korju 'seljatoega regi'
lüüdi koŕď 'seljatoega regi'
vepsa korj 'kerge regi'
Läänemeresoome tüvi.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

kõri : kõri : kõri 'kopsudega hingavate selgroogsete hingamistee algusosa kuni hingetoruni'
kirderanniku kori
vadja kõri 'kõri, kurk'
isuri kori 'kõri, kurk'
? udmurdi gur- sõnas gur-ul 'lõug'
? komi garań 'söögitoru'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi, mille vasted on soome van kero 'kurk, neel, kõri', isuri kerus liitsõnas söömäkerus 'söögitoru', Aunuse karjala kero, keroi 'kõri, kurk, neel', lüüdi ḱeroi 'söögitoru; kõri', vepsa keruz 'söögitoru' ja Lule saami karras 'hingetoru, kõri'. Need võivad olla ka sama tüve variandid.

mari : marja : marja 'taimede lihakas hulgaseemneline vili, (igapäevakeeles ka) lihakas söödav koguvili v luuvili; kala terataolised munad'
liivi mōŗa 'mari'
vadja marja 'mari'
soome marja 'mari'
isuri marja 'mari'
Aunuse karjala muarju 'mari'
lüüdi muarď 'mari'
vepsa maŕj 'mari'
saami muorji 'mari'
? ersa maŕ '(liitsõnades) mari'
? mokša maŕ 'õun; (liitsõnades) mari'
mari mör 'maasikas; mari'
? handi mŭrəp 'kimp rabamurakaid'
? läänemansi moåri liitsõnas pul-moåri 'marjakobar'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka mamm.

meri : mere : merd 'maismaasse lõikunud v avaookeanist saarte v veealuste kõrgendikega eraldatud maailmamere osa; mandreid ümbritsev ühtne veemass'
balti
leedu marė 'meri, Kura säärlõugas'
läti maŗa, mare 'säärlõugas'
preisi mary 'säärlõugas'
liivi mer 'meri'
vadja meri 'meri'
soome meri 'meri'; mrd 'lõuna; lääs, edel, ida'
isuri meri 'meri'
Aunuse karjala meri 'meri; suur järv'
lüüdi meŕi 'meri; lõuna; järv'
vepsa meŕi 'meri'
On ka arvatud, et germaani laen, ← läänegermaani *mari, *meri, mille tütarkeelte vasted on vanainglise mere 'meri; tiik, veehoidla', vanasaksi meri 'meri', vanaülemsaksa meri 'meri'.

muri : muri : muri 'õue- v karjakoer'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas murjan. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas murisema 'urisema, porisema'.

nari : nari : nari 'magamislavats'
vene náry (mitm) 'nari, lavats'

nuri- liitsõnas nuripidi 'pahupidi; vastupidi' nurjas

nüri : nüri : nüri 'halvasti lõikav; tömp'
lõunaeesti nühr
vadja nüri 'nüri'
soome mrd nyrhi 'nüri terariist (kirves, puss)'
isuri nürhi 'nüri; nüri kirves'
karjala nürhi 'nüri kirves'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nuriat, norot 'nüri, tömp'.

ori : orja : orja 'teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik; kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija'
?algindoiraani *arya-
vanaindia ā́rya- 'aaria, aarjalane'
avesta airiya- 'aaria, aarjalane'
?indoeuroopa *woŕģo- 'töötaja, töötegija'
liivi vȱŗa 'peerujalg; küpsetusrest'
vadja orja 'ori'
soome orja 'ori'
isuri rhvl orja, orjalain 'ori'
Aunuse karjala orja 'teenija, ori'
vepsa orj 'pärisori'
ersa uŕe 'ori; teenija'
mokša uŕä 'ori; teenija'
udmurdi var 'ori; teenija'
komi van ver 'ori; teenija', vere̮s 'abikaasa, mees'
Indoiraani päritolu peetakse kaheldavaks tähenduse tõttu: aarjalased olid ülemklass. On siiski mõeldav, et aarjalase nimetus on saanud orja tähenduse olukorras, kus aarjalased olid langenud näiteks sõjavangiks. Tüve vaste võib olla ka saami oarji 'lääs'.

pari : pari : pari van 'kasu, vahe(lt)kasu'
paris
paristama,parseldama
vene barýš 'pari, (vahe)kasu, tulu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi parest 'hobuste ja kariloomadega kaubitsema' (← paristama). Vene keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, parisnik.

piri- liitsõnades piriparas 'täpselt, täiesti paras', piripardani 'ääretasa, triiki', piripingul 'täiesti, hästi, väga pingul'
vadja piri- liitsõnas piripinnallaa 'ääreni, pilgeni (täis)'
soome piri- liitsõnades piripintaan 'ääreni (täis)', pirilaitana 'ääreni (täis)'
Aunuse karjala piri- liitsõnas piripinnalla 'ääreni (täis)'
Tõenäoliselt tüve piir variant.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

puri1 : purje : purje 'kolm- v nelinurkne tuulepüüdur, mille abil laev v muu sõiduk pannakse liikuma'
purjus
alggermaani *burja-
vanaislandi byrr 'pärituul, soodne tuul'
rootsi mrd bör 'pärituul, soodne tuul'
liivi pūraz, pūŗaz 'puri'
vadja purjõ 'puri'
soome purje 'puri'; mrd 'pärituul; hoog'
isuri purje 'puri'
Aunuse karjala purieh 'puri'
vepsa puŕeh 'puri'
saami borjjas 'puri', borjat 'pärituul'
purjus on u-tüvelise variandi seesütleva käände vorm. Eesti keelest on laenatud läti bura 'puri' ning soome mrd purjus(sa) 'purjus, joobnud', isuri purjus 'purjus, joobnud' ja vadja purjuza 'purjus, joobnud' (← purjus).

puri-2 liitsõnas purihammas 'iga silmahambast tagapool asetsev laia mälumispinnaga hammas' purema

päri 'samal arvamusel; mingi liikumisega samas suunas' pära

sari : sarja : sarja 'ühelaadsete, ka omavahel seotud esemete v nähtuste rida v rühm; suur hõre sõel vilja tuulamiseks'
sarikas1
vadja sarja '(muna)sari; munemisperiood; (hrl mitm) (mee)kärg; kobar'
soome sarja 'rida, rodu; raam; liist; ääris'
isuri sarja 'järjestikku munetud munade hulk'
Aunuse karjala sarju 'laastudest võrestik; munemine'
lüüdi sarď(e͔) 'ree varbpõhi; söekorv; (muna)sari'
vepsa sarďam '(muna)sari'
udmurdi śuri̮ 'ritv, latt, õrs'
komi śor 'ritv, latt, õrs'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka sarikas2.

-sori : -sori : -sori liitsõnas kaerasori 'põllutaimede juuri kahjustav kilgitaoline putukas (Gryllotalpa gryllotalpa)' sorama

säri : säri : säri 'fotomaterjali valgustundlikule kihile mõjuv valgus' särama

süri : sürja : sürja mrd 'küngas'
?balti *sturja-
leedu stūrys 'nurk, kant; serv'
läti stūris 'nurk, kant; serv; paikkond'
vadja sürjä 'nõmm', sürjü 'soosaar'
soome syrjä 'serv; külg'; mrd 'kõrgem koht maastikul, maakitsus; kangapoom'
isuri sürjä 'kangapoom; külg, serv', sürjü 'kõrgem koht madala maastiku keskel'
karjala sürjä 'kangapoom; külg, serv; kõrvaline koht'
lüüdi šurď, sürď(e͔) 'kangapoom'
vepsa sürj 'kangapoom'
Tüve vasted võivad olla ka ersa čiŕe 'kallas; äär, serv; piirkond', mokša šiŕä 'külg, äär, serv; kauge, kõrvaline', mari šör 'külg, pool, serv; piir, äär; piirkond'. Vt ka sürjutama.

tari : tarja : tarja 'kobar; ristkülikukujuline (vits)punutis; lai helmestikand seeliku alläärel'; mrd 'tuhar'
soome mrd tarja 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt', tärjä 'eraldatav reepõhi'; van srmt 'kanderaam; käepide, sang'
karjala tarja 'laast'
koltasaami tä´rjj 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt; teivas, aiaroigas'
? mari ter 'regi, saan'
? idahandi tärəs 'väikese narta laastudest põhi; laastudest võre; mõrra kere [?]; kalatõke [?]; niied'
? mansi tarės liitsõnas mai̊l-tarės 'kõrvuti'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud.

tiri- liitsõnas tiritamm 'seis pea peal käte toetusel, jalad ülal'
Võib olla sama tüvi mis sõnas tirima või tirisema.

turi : turja : turja 'selja ülemine v eesmine osa, selg'
vadja turja 'turi'
soome van srmt turja 'turi'
? ungari tarja, mrd tar 'kaelatükk (lihana)', tarkó 'kukal'
Võib olla soome-ugri tüvi. Vadja ja soome vaste võivad olla eesti keelest laenatud.

tõri : tõrve : tõrve '(sarve-, pasunakujuline) toru, sarv'
balti
leedu taurė 'karikas, peeker; kupuklaas'
läti taure '(karja-, jahi)pasun, sarv'
soome torvi 'pasun, sarv; toru, tõri, rull'
isuri torvi 'pasun; toru'
Aunuse karjala torvi 'karjapasun; kangarull; toru'
vepsa toŕv 'karjapasun'
Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud ka torujaid moodustisi märkivates anatoomia- ja botaanikaterminites. Teine samatüveline balti laen on tarvas. Vt ka torbik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur