[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

ergama : erata : ergan 'eredana paistma, kiirgama; tugevasti punasena v roosana paistma v kumama' ere

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
kargutama
liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.

ürgama : ürjata : ürgan 'algama, algust tegema'
ürgne, ürik, üürike
liivi irgõ 'alata, alustada'; irg 'hetk, silmapilk'
soome van yrki 'hetk, viiv'
isuri ürtüä 'hakata'; üren 'vähe, veidi [?]'
Läänemeresoome tüvi. Vanemast murdekeelest on kirja pandud nimisõna ürg : üru 'algus'. Tuletised ürik ja üürike lähtuvad tüve nõrgast astmest, sõnas üürike on esisilbi vokaal reeglipäratult pikenenud. Vt ka üritama, üüratu ja üürgama.

üürgama : üürata : üürgan 'väga valju häält tegema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, on arvatud, et ürgama tüve variant.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur