[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit, väljastan 30.

jonn : jonni : jonni 'isemeelne tõrkumine, kiusakas kangekaelsus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve joon variant.

junn : junni : junni 'pikergune jäme tükk, sellise kujuga asi (sageli väljaheidete kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lõunaeesti murdesõnas juna 'väike ja ümar ese v olevus', selle läänemeresoome vasted on soome juna 'rong'; mrd 'rida, rodu; laisk' ja Aunuse karjala juna 'kaan; silm (kalalaadne) [?]; rida'.

jänn : jänni : jänni 'ummik, väljapääsmatu olukord, kitsikus'
alamsaksa jan 'jänn, kitsikus'
Alamsaksa sõna on üldnimeks muutunud isikunimi Jan.

kann1 : kanni : kanni 'mänguasi; lill'
On arvatud, et lastekeelne moodustis tüvest kaunis. Liitsõnaliste lillenimetuste järelosisena on osaliselt segunenud tüvega kann2.

kann2 : kannu : kannu '(enamasti valamistoru ja kõrvaga) nõu jookide säilitamiseks v serveerimiseks, ka jooginõu; eriotstarbega vedelikunõu'
rootsi kanna 'kann'
Murretes esinev i-tüveline variant kann: kanni on alamsaksa laen, ← alamsaksa kanne 'kann'. Vt ka kann1.

konn : konna : konna 'pikkade tagajalgadega kahepaikne (Anura)'
liivi kūona 'konn'
vadja konna 'konn'
soome konna 'kärnkonn; kelm, suli, lurjus'
Aunuse karjala konna 'kärnkonn; kelm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kånn 'konn' ja läti mrd kunna, konne 'konn'.

könn : könni : könni 'väike kasvus kängu jäänud olend'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt könt.

linn : linna : linna 'suur oma halduse ja juriidiliste õigustega asula, kus inimesed ei elatu põllumajandusest'; van 'kindlus, kants'
liivi nīn 'loss, linnus'
vadja lidna 'linn'
soome linna 'linnus, kindlus; loss'
isuri linna 'linn'
Aunuse karjala linnu 'linn'
lüüdi ľinn 'linn'
vepsa ľidn 'linn'
Läänemeresoome tüvi.

mann : manni : manni 'tüdruk'
Üldnimeks muutunud isikunimi. Mann on Mari ~ Maria lastekeelset algupära lühenenud variant.

munn : munni : munni 'mehe suguti, peenis' muna

nann : nanni : nanni 'nõrk, hädine v saamatu inimene'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, on arvatud, et sama mis lastekeelne nann 'kartul, kaalikas, naeris'.

nonn : nonni : nonni mrd 'hallvares; nunn'
saksa Nonne 'nunn'
Tähendusülekanne 'nunn' > 'hallvares' põhineb varese sulestiku ja halli nunnarüü sarnasel värvil. Varem on laenatud tüve vanarootsi või alamsaksa vaste, nunn.

nunn : nunna : nunna 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult harilikult kloostris elav naine'
alamsaksa nunne 'nunn'
vanarootsi nunna, nonna 'nunn'
Omastava käände vorm nunna osutab, et tegemist võib olla (vana)rootsi laenuga. Alamsaksa keelest on kahtlemata laenatud murdevariandid, mille omastava käände vorm on nunne või nunni. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, nonn. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud tüvi ladina keelest, ← keskladina nonna 'nunn'.

nänn : nänni : nänni mrd 'ema, memm; naiserind, rinnanibu'
liivi nǟna 'naiserind; nisa'
vadja nännä 'naiserind; nisa; lutt'; nänni 'nisa'
soome nänni 'rinnanibu; nisa'; mrd 'rind'
isuri nännä 'naiserind; nisa; lutt'
Aunuse karjala ńäńńi 'naiserind; nisa; lutt, lutisarv; odraiva (silmas); liigliha hobuse igemetel'
lüüdi ńäńń, ńänni 'rinnanibu, naiserind; nisa'
vepsa ńäńei, ńäńī 'rinnanibu; nisa'
Lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi lastekeelseid tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi noni̮ 'nisa; naiserind; lutt', komi ńoń 'nisa; naiserind; lutt'.

onn : onni : onni 'osmik, hütt, hurtsik, väike (vilets) elumaja; väike kerge (ajutine) peavari'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve alguses on võinud olla h. Lähedane tüvi on soome ja karjala keeles: soome mrd hönni 'hurtsik, hütt', karjala hönni 'hurtsik, hütt'.

pann : pann : panni 'madalate äärtega siledapõhjaline metallnõu praadimiseks v küpsetamiseks'
alamsaksa panne 'pann'
Eesti keelest on laenatud vadja panni '(sütega) soojenduspann'.

penn : penni : penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
pend
?alamsaksa bent 'nöör, (tünni)vits'
?rootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; katusesarikate v laevakaarte paar, ühendav palk jms'
On ka arvatud, et võib olla eestirootsi laen, ← eestirootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; kaldpuu väraval', kuid eesti sõna laia murdeleviku tõttu on see vähem tõenäoline.

pinn : pinni : pinni 'vasara õhem ots; rooli käepide'; mrd 'nael'
alamsaksa pin, pinne 'väike nael, teravik, (puu)nael, kingsepanael, pulk'
saksa Pinne 'väike nael; aeru (v rooli) käepide'
Samatüveline tegusõna pinnima 'rauda õhemaks (ja teravaks) taguma, midagi sitkemaks, pehmemaks v tihedamaks taguma; pealekäimise, surveavaldamisega midagi teada saada püüdma' võib olla samuti laenatud, ← saksa pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pinn 'vikatit pinnima, külmalt taguma, et teravamaks saada'. Vt ka pinnima.

punn1 : punni : punni kõnek 'väike (noor) õun, mari vm; (mäda)põletiku vinn, vistrik, mügerik'; kõnek 'jonnakas, kiusakas v saamatu, armetu inimene'
punnima, punnu, punu
liivi puņ 'punn, prunt', puņņi 'muhklik'
soome mrd punnata 'pingutada, punnida, rügada'
karjala punnata '(rasket asja) tõsta v ümber lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, millega on segunenud punn2. Vt ka punduma, põnn.

punn2 : punni : punni 'puust, paberist vm prunt, kork; laua v prussi servas olev hari, mis vastab teise laua v prussi servas olevale soonele, sulund'
alamsaksa spunt 'sulgemispunn (üleval nõu keskel); pulk laua v palgi vigastatud koha parandamiseks; punniauk'
saksa Spund 'punn, prunt'
Vt ka punn1.

põnn : põnni : põnni '(väike) laps'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tõenäoliselt on vähemalt tähendust mõjutanud punn1.

renn : renni : renni 'millessegi õõnestatud vagu v laudadest, kividest vm tehtud vagujas süvend nt vedeliku, puistaine jms juhtimiseks'
rend, rönn(i), rõnn
alamsaksa renne, ronne, runne 'renn, kanal'
Laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, rentsel.

sonn : sonni : sonni 'vesine ala, nt üleujutatav heinamaa, järve-, jõesopp, pehme merekallas; loik'
On arvatud, et võib olla tüve soon reeglipäratu variant. Vt ka sannikas.

sõnn : sõnni : sõnni 'suguküps isane veis'; mrd 'jäär; täkk'
kirderanniku sonn(i)
Salatsi liivi sonn 'päss, jäär'
soome sonni 'pull, sõnn'
Läänemeresoome tüvi. On siiski arvatud, et ehituse ja tähenduse poolest võib olla laenatud, kuid sobivat laenuallikat ei ole leitud.

tann : tanni : tanni 'ilutaimede kasvatamise nõu'; mrd '(pealt kitsam) tõrs'
alamsaksa stande 'puust või metallist ülalt kitsenev tõrs', stann 'tõrs, toober'
Saarte ja läänemurdes tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses.

tonn : tonni : tonni 'massiühik, 1000 kg'; mrd 'tünn'
alamsaksa tonne 'tünn'
saksa Tonne 'tünn; tonn; poi'
Meile alamsaksa või saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt keldi keeltest, vrd kesk-iiri tonn 'nahk'; vedelike säilitamiseks on kasutatud nahast mahuteid. Tähendusnihe 'suur anum, tünn' > 'massiühik' on toimunud mõnes vahenduskeeles. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve teine variant, tünn. Eesti kirjakeeles on erinevad tüvevariandid tähenduslikult eristunud. Laenatud on ka sama tüve (vana)rootsi vaste, tünder.

tünn : tünni : tünni 'kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja käib, muu sellelaadne suurem nõu'
alamsaksa tunne 'tünn'
Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant või saksa vaste, tonn, samuti (vana)rootsi vaste, tünder . Eesti keelest on laenatud vadja tünni 'tünnike'.

vann : vanni : vanni 'ovaalse põhjaga nõu pesemiseks, kümbluseks'
saksa Wanne 'vann'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja vanni 'vann'.

vinn1 : vinna : vinna 'tõstmise ja pingutamise riist'
alamsaksa winde 'vinn, pöör'
Ka samatüveline tegusõna vinnama võib olla alamsaksa laen, ← alamsaksa winden 'mässima, mähkima; kerima; (üles) vinnama; ära kiskuma'. Laenatud on ka alamsaksa tüve saksa vaste tuletis, vinnal.

vinn2 : vinni : vinni 'vistrik, punn'
alamsaksa vinne 'vinn, vistrik'
saksa Finne 'vinn, vistrik'

vonn : vonni : vonni van 'mõisnik, saks'
saksa von (alalt- või seestütlevale käändele vastav eessõna; aadlitiitel)
Eessõna hakkas Saksamaal aadlisoost isikute nimes 1630. aastatel tähistama aadlipäritolu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur