[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

ais : aisa : aisa 'puu(d), mille külge v vahele veoloom rakendatakse ja millest ta veokit, põllutööriista vm veab'
?balti *aisō, *aisa
vadja aisa 'ais'
soome aisa 'ais'
isuri aisa 'ais'
Aunuse karjala aižu 'ais'
lüüdi aiž(e͔) 'ais'
vepsa aižaz 'ais'
On ka arvatud, et võib olla slaavi laen, ← algslaavi *oje(s) (omastav *ojese) 'tiisel'. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, ersa ažija 'ais', mokša ažijä 'ais', udmurdi vaji̮ž 'ais', komi vož 'ais', on vanemad laenud, ← algindoiraani *aiša, mille vaste on vanaindia īṣā́ 'ais'.

hais : haisu : haisu 'ebameeldiv lõhn'
Salatsi liivi aiš, aistl 'lõhnata; haiseda'
vadja aisu 'hais; lõhn; õhk'; aisaa, aisõa 'haiseda; lõhnata'
soome haista 'lõhnata; haiseda'
isuri haiso 'hais'; haissa 'lõhnata; haiseda'
Aunuse karjala haižu 'hais, lehk'; haižuo 'haiseda'
lüüdi haiž 'hais'; haižuda 'haiseda'
vepsa haiž 'hais'; haišta 'haiseda'
Läänemeresoome tüvi.

hiis : hiie : hiit 'muistsel ajal pühaks peetud mets'
hiid, hiigel-, iidne
vadja iďjee- liitsõnas iďjee-mätši 'hiiemägi (kohanimi)'
soome hiisi 'hiis; metsavaim; põrgu; kurivaim, vanapagan, kurat'
Aunuse karjala hiiži 'raisk, kurat, pagan'
Läänemeresoome tüvi. Tüve algne tähendus oli arvatavasti 'matmispaik'. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χīđiz 'metslooma koobas; tihnik, võpsik' või ← alggermaani *sīđōn- 'külg, pool'. hiid on *oi- tuletis tugevaastmelise tüve variandist, kus on püsinud algne *t. Sõnas hiiglane on toimunud reeglipäratu häälikuasendus -dl- > -gl-. Vt ka itu.

käis : käise : käist 'käsivart kattev riietuseseme osa' käsi

köis : köie : köit 'jämedam tugevast tekstiilkiudainest kinnitamis- ja sidumisvahend'
kirderanniku köüs, keis, lõunaeesti köüds
liivi kieuž 'nöör; köis'
vadja tšöüsi '(nooda)köis, -nöör', tšeüttää 'siduda, köita'
soome köysi 'köis; tross'
isuri köüs 'köis'
karjala keüsi 'köis'
Inari saami kievđa 'nooda veoköis'
? udmurdi kal 'nöör; käepide, sang'
? komi ke̮v 'nöör, pael'
? handi kol 'nöör, pael'
? mansi kwāliγ 'nöör, köis'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikuliselt kaheldavad.

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
miks, mitte, mitu
liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.

mõis : mõisa : mõisat ~ mõisa 'feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega; 19. sajandi põllumajanduslik suurmajand'
liivi mȯizõ 'mõis'
vadja mõisa 'mõis'
soome moisio 'uudismaa; mõis, suurtalu'
isuri moisoo 'mõis, suurtalu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti muiža 'mõis' ning soome mrd moisniekka 'mõisaomanik; mõisavalitseja', isuri moisnikka 'mõisnik', eestirootsi måisnik(k) 'mõisaomanik' (← mõisnik). Eesti keelest võib olla laenatud vene mýza 'maamaja, mõis'.

niis : niie : niit 'kangaspuude v kudumismasina seade lõimelõngade vaheliku moodustamiseks; varbadele v raamile kinnitatud niidist v traadist aas lõimelõngade üles-alla liigutamiseks'
balti
leedu nytis 'niis; suga, pird'
läti nīts 'niis'
liivi nīdõz 'niis'
vadja niisi 'niis'
soome niisi 'niis'
isuri niisi 'niis'
Aunuse karjala niiži 'niis'
lüüdi ńiiž 'niis'
vepsa niž 'niis'
Laenatud on ka balti tüve (vana)vene vaste, niit1.

põis : põie : põit 'inimese v looma õõneselund vedeliku v gaasi tarvis'
kirderanniku pois
On oletatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

päis : päise : päist 'algusosa, pea' pea1

reis1 : reie : reit '(inimesel:) alajäseme osa puusast põlveni; (loomal:) tagajäseme ülaosa'; mrd 'noodatiib'
lõunaeesti rais 'adrakurg, noodatiib'
raius
balti
leedu rietas 'reis', rietai (mitm) 'kaheharuline ese'
läti mrd rieta 'jalg'
vadja reisi 'reis; püksisäär; (kaariku)ais; tiisel; noodatiib'
soome reisi 'reis; mitmesuguste esemete külgosa (nt redelipeel, noodatiib)'
isuri reis 'reis; vankriais; noodatiib'
Aunuse karjala reiži 'reis; mitmesuguste esemete külgosa (eriti redelipeel)'
lüüdi reiž(i) 'reis; trepi külg'
vepsa ŕii̯že͔ 'reis'
raius on tuletis lõunaeestilisest tüvevariandist rais. Vt ka reiud.

reis2 : reisi : reisi 'sõit kuhugi kaugemale, eriti välismaale (koos lühema kohalviibimisega), teekond; (regulaarselt kulgeva) liiklusvahendi teekond (lähte- ja lõpp-punkti vahel)'
alamsaksa reise 'sõjaretkele minek; kauba- vm reis; kord, juht, ajamoment'
Samatüveline tegusõna reisima on samuti alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema, reisima' või ← saksa reisen 'reisima, matkama, sõitma'. Eesti keelest on laenatud vadja reisiä 'reisida, rännata; kihutada, tormata'.

riis1 : riisi : riisi 'troopika ja lähistroopika veelembene kõrreline rohttaim (Oryza)'
alamsaksa rīs 'riis'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt mõnest India keelest, vrd vanaindia vrīhíḥ.

riis2 : riisi : riisi van 'valulik (laste)haigus (naba juures, kubemes, munandites)'
kriis
vene grýža 'song'; mrd 'luuvalu, valupisted, terav valu'
Murretes esinev riis tähenduses 'lööbega lastehaigus' on tõenäoliselt teise päritoluga, ← saksa Friesel 'teatud lööve'.

siis 'sel ajal, sel hetkel; seejärel, pärast seda' see

täis : täie : täit 'kogu, terve; millegagi täidetud; midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus; intensiivne, hoogne, tagasihoidmatu'
lõunaeesti täüs, kirderanniku täüs
täidima, täima, täitsa
?alggermaani *tǣwia-
vanainglise tǣwe sõnas æl-tǣwe 'täielik, terviklik, terve, suurepärane'
liivi täuž 'millegagi täidetud; midagi täitev kogus'
vadja täüsi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täiskasvanud; päris, tõeline'
soome täysi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; päris, tõeline; midagi täitev kogus'
isuri täüs 'millegagi täidetud; täiskasvanud; täielik, maksimaalne'
Aunuse karjala täüzi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud'
lüüdi ťäuž 'millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; midagi täitev kogus'
vepsa ťöuź 'millegagi täidetud; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; kogu, terve (nt mõistuse kohta)'
saami dievva 'millegagi täidetud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Kaheldavaks peetakse oletust, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi dolak 'kõik, kogu, täiesti', komi de̮la 'kõik, kogu, täiesti', ungari tele 'täis', mansi tāγl 'täis' ja handi tel 'täis'. täidima on läänemeresoome tuletis, täima selle nõrga astme üldistumisel kujunenud rööpvariant. täitsa on vana omastusliitega vorm (< *täüte-(n)säk).

veis : veise : veist 'suur sõraliste seltsi kuuluv loom (Bos), keda kasvatatakse ka koduloomana'
Salatsi liivi vediks, veits 'kariloom'
soome van vedus 'veoloom'
ersa veďŕekš, veďaka 'vasikas; mullikas'
mokša vedraš 'õhv, mullikas'
Läänemeresoome-mordva tuletis vedama tüvest. Vanas kirjakeeles esineb ka variant vedis.

viis1 : viie : viit 'põhiarv 5'
liivi vīž 'viis'
vadja viisi 'viis'
soome viisi 'viis'
isuri viis 'viis'
Aunuse karjala viiži 'viis'
lüüdi viiž 'viis'
vepsa viž 'viis'
saami vihtta 'viis'
ersa veťe 'viis'
mokša veťä 'viis'
mari βič́, βizə̑t 'viis'
udmurdi viť 'viis'
komi vit 'viis'
handi wet 'viis'
mansi at 'viis'
ungari öt 'viis'
neenetsi júʔ 'kümme'
eenetsi biu 'kümme'
nganassaani bīʔ 'kümme'
sölkupi kȫt 'kümme'
kamassi bjən 'kümme'
matori čūt, čūn 'kümme'
Uurali tüvi.

viis2 : viisi : viisi 'toimumise laad; meetod, võte; harjumus; meloodia'
viisakas
alamsaksa wise 'viis, mood, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja viisii 'viisi, kombel, moel' ja isuri viisi 'viis, komme'. viisakas on tuletis liitega -(a)kas.

õis1 : õie : õit 'katteseemnetaime erksavärviline sugulise paljunemise organ'
õile, õilis, õitsema
balti
leedu žiedas 'õis'; žiedėti 'õitsema; hallitama'
läti zieds 'õis'; ziedēt 'õitsema; hallitama'
liivi ēdrikšõ 'õitseda'; ēdrõm 'õis'
vadja eďďittsää 'õitseda (peamiselt rukki kohta)'; eďďõlmo 'õietolm'
soome van heitiä 'õitseda (teravilja kohta)'; hedelmä 'vili; puuvili'
vepsa heiditä 'õitseda (lina ja teravilja kohta)'
õitsema on tuletis, < *heiδ-itse- ja samuti õile, tõenäoliselt ‹ *heiδ-elmä. õilis (tuletis sõnast õile) võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele uues tähenduses, sest selle vastena oli eesti rahvalaulu saksakeelses tõlkes ekslikult kasutatud sõna edel 'üllas, õilis'. Vt ka heie, äitse ja äiakas.

õis-2 liitsõnas õisvesi 'haava- v villieritis'
?balti
leedu žaizda 'haav'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur