[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit, väljastan 30.

ehk 'võib-olla, vahest'
vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh1, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

hahk : haha : hahka 'tuhkjashall, hall; veelind (Somateria)'
liivi ōgi 'hall'
soome haahka 'hahk'
Aunuse karjala huahkoi 'hallikarvaline lammas'
lüüdi huahk(e͔) 'hall (eriti lamba ja villa kohta)'
vepsa hahk 'hall'
? ersa ašo 'valge'
? mokša akša 'valge; valevus; kae'
? mari ošo 'valge'
? lõunahandi 'valge savi; kriit'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi.

kahk : kahu : kahku 'tasane kõbin v kahin, vaevukuuldav müra'; mrd 'sosin'
● ? Aunuse karjala kahkuttoa 'köhida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kihk.

kihk : kihu : kihku 'mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha; hoog, vahk'
kihu2, kihutama
vadja tšihkua 'sügelda, kihelda'
soome kiihko 'kirg, iha; ägedus; ind, agarus; ärritus, erutus', mrd kihko 'soov, himu, kirg'
isuri kiihoittaa, kiihuttaa 'ära ajada, minema kihutada'
karjala kiihku 'ind, iha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kahk. kihu2 on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
lahas, lahkuma
?alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
?alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
liivi 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

lehk : leha : lehka 'tugev, hrl ebameeldiv lõhn, hais'
soome van kirjak löhkä 'halb lõhn, hais'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lehvima.

lohk : lohu : lohku 'väheldane süvend; nõgu, vajutusjälg'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt võib olla sõnade lahk või lõhkema tüve variant.

muhk : muhu : muhku 'kuhikjas, mügarjas, kühmjas vms väiksem kõrgenenud koht'
vadja muhku 'muhk, kühm; (muhk)kasvaja'
soome mrd muhka 'kühm, muhk, paksend, paise, pahk'
isuri muhku 'kühm, muhk'
karjala muhku 'löök; kühm, muhk, küngas'
ersa muška, muškaz 'song'
Läänemeresoome-mordva tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt sõnades mõhk1, mühklik. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mohk 'kase ja lepa pahk'.

mõhk1 : mõha ~ mõhu : mõhka ~ mõhku 'jämedam koht, paisutus, kumerus; mõhn, kühm'; kõnek 'natuke, põrmuke, raas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi võib olla nt mõhn. Vt ka mõhk2.

mõhk2 : mõhe : mõhke 'hrl kolme jalaga ovaalne v ümmargune kaanega suletav puunõu leivataigna tegemiseks, leivaastja'
Võib olla sama tüvi mis mõhk1, sest nõusid tehti ka puu pahkadest.

mähk : mähi ~ mäha : mähki ~ mähka 'puu õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude'
lõunaeesti mäih
vadja mähä 'mähk; valmimata (pähkli)tuum; (puu)mahl'
soome mrd mäihä 'mähk'
vepsa mäjaz, möüväz 'mähk'
lõunasaami muejsie 'õhukese koorega puu; kase mähk, õhuke koor'
Lule saami muoi´sē 'pehme karv; õhuke kelme karusnaha sisepoolel'
Läänemeresoome-saami tüvi.

nahk : naha : nahka 'loomade ja inimese keha väliskate; looma keha väliskate nülituna, pargituna v nahkesemeteks töödelduna; kilejas kattekiht, kest, koor'
nahutama
alggermaani *naχska-, *naχskō
vanainglise næsc 'pehme nahk'
liivi 'nahk'
vadja nahka 'nahk'
soome nahka 'nahk; koor, kest'
isuri nahka 'nahk'
Aunuse karjala nahku 'nahk'
lüüdi nahk(e͔) 'nahk'
vepsa nahk 'nahk; nahkrihm'
nahutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

pahk : paha : pahka 'paksem, kõrgem koht mingil pinnal'; mrd 'mullakamakas'
liivi gõz 'kaun, kest; vill, rakk'
vadja pahka 'pahk, käsn (puul, inimese nahal); muhk'
soome pahka '(puu)pahk, käsn; muhk'
isuri pahko, pahka 'puupahk; kühm, muhk'
Aunuse karjala pahku '(puu)pahk; kasvaja, kühm'
lüüdi pahk 'paise; (kase) pahk; mügarik hobuse jalal'
vepsa pahk 'paise; puupahk'
? ersa pakške 'tuust, kimp; kamakas'
? mokša pakš 'tuust, kimp; kamakas; tükike'
? sölkupi påktǝ 'sünnimärk'
? kamassi påktå, båkta 'puupahk'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad, et läänemeresoome keeltes on häälikud kohad vahetanud: *-- > *-šk- > -hk-.

pihk1 : piha : pihka 'vaik'
vadja pihka '(okaspuude) vaik', pihku 'mänd'
soome pihka 'vaik'
isuri pihka 'vaik; ternespiim'
Aunuse karjala pihku 'vaik; ternespiim'
lüüdi pihk 'vaik'
vepsa pihk (omastav pihkan) 'kuuse, männi vaik', pihk (omastav pihkun) 'tihe madalmets, noor okaspuumets'
idahandi piγəᴧ 'paadi vaigust paik'
Soome-ugri tüvi. Vt ka pihkama.

pihk2 : pihu : pihku 'käelaba sisemine külg' peo

puhk1 : puhu : puhku 'kord, juhtum; hetk, viiv; natuke' puhuma

puhk2 : puhu : puhku 'karusnahast ääris'
puhka
vene mrd opúha 'karusnahast ääris, kant'
Laenamisel on rõhutu esisilp ära jäetud.

põhk : põhu : põhku 'teraviljavarte sasi, millest terad on viljapeksul eemaldatud'
kirderanniku pehk(o)
pehkima
liivi kt 'peenike tolm'
vadja põhku 'põhk; (looma) pesa(paik); pesakond, perekond'
soome pehku 'põhk; allapanu'
isuri pehku 'põhk, õled'
Aunuse karjala pehko 'pehastunud kask'
lüüdi pehk 'pehastunud kask'
vepsa pehk 'seest pehastunud puu v känd, õõnes puu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka pihu.

rihk : riha : rihka mrd 'teravate servadega kivikillud, rähk'
● ? soome rihkama 'pudi-padi, tühi-tähi, sodi, rämps, kolu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt rähk ja rühk. Vt ka rihv1.

rõhk : rõhu : rõhku 'pinnale risti mõjuv jõud; millegi esiletõstmine; surve'
● ? soome rehkiä 'rügada, rassida; mürada, möllata'
? Aunuse karjala riehkie 'lüüa, peksta, taguda; lehvitada, vehkida'
? lüüdi riehkidä 'rängalt lüüa, peksta'
? vepsa rehkta 'raputada, põrutada; rebida, kiskuda'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka murdesõna rehkma 'vehkima, materdama'. Lähedane tüvi on nt sõnas rähklema. Vt ka rõhuma ja rõht.

rähk : räha : rähka 'teravate servadega kivikillud'; mrd 'rähm'
soome mrd rähkä 'rähm; logu, kolakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt rihk, rühk, rähm.

rühk : rüha : rühka 'peened lahtised kivid v jäätükid'
soome van srmt ryhkä 'jääkuhjatis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt rihk ja rähk.

sahk : saha : sahka 'ader; adra tera'
vanavene soha 'vai, kaigas, ader'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sakk, sahk 'ader'.

sihk- liitsõnas sihktiivaline 'selts kitsaste ja sihvakate eestiibadega putukaid, kes omavad siristamisvõimet (Orthoptera, Saltatoria)'
sihku
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sihisema.

sohk : sohi : sohki 'pettus; petis'; mrd 'teenistus, äri; kõrval-, lisateenistus'
?vene kõnek žoh 'petis, kelm, tüssaja'
Teisalt võib olla saksa laenu (t)soht variant, ← saksa Zucht 'tõug, sort'. On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

tahk : tahu : tahku 'eseme sile külgpind; ihumiskivi, luisk'
liivi gõz 'suurem luisk, käi'
vadja tahko 'tahutud v tahuline pind; puupakk'; tahkotšivi 'ihumiskivi, luisk; pinnialasi'
soome tahko 'käi; luisk; juusturatas; eseme sile külgpind'; van kirjak 'suund, külg'
isuri tahko 'käi'
Aunuse karjala tahko 'käi; luisk'
lüüdi tahk(o) 'käi; luisk [?]'
vepsa tahk 'käi; luisk [?]'
mari toš 'kirvesilm; noatera v sae selg'
udmurdi ti̮š 'kirvesilm; noatera v sae selg'
komi ti̮š 'kirvesilm'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et läänemeresoome keeltes levinud tähendus 'luisk; käi' on kujunenud varasemast liitsõnast *tahkokivi, mille järelkomponent on aja jooksul ära jäetud ja tähendust on hakanud kandma esikomponent. Vt ka tahuma ja tähk.

tuhk : tuha : tuhka 'orgaanilise aine täielikul põlemisel tekkiv hallikas pulbritaoline jääk'
tuhkur1
?alggermaani *tuska-, *tuskā-
vanaülemsaksa zuscen 'tuhaks põletama'
liivi gõd (mitm) 'tuhk'
vadja tuhka 'tuhk'
soome tuhka 'tuhk'; mrd 'peenike liiv'
isuri tuhka 'tuhk'
Aunuse karjala tuhku 'tuhk'
lüüdi tuhk(e͔) 'tuhk'
vepsa tuhk 'tuhk; pudemed, pihu, puru'
Vt ka tuhkur2.

tõhk : tõhu : tõhku 'tuhkur'
On oletatud, et reeglipäratu variant tüvest tuhkur2. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mis esineb murdesõnas tohkema 'lagunema, pehkima, pudedaks minema, rebenema' ja mille vasted on vadja tohgata 'katki lüüa (muna); lahti v lõhki v läbi torgata', isuri toheda 'lõhkeda, katki minna' ning soome tohkeissa(an) 'elevil v õhinas olla; ärritatud olla', mrd tohko 'juhm, loll, napakas; pehkinud, pudedaks muutunud'. Tähendusi seoks halvustav varjund.

tähk : täha : tähka 'viljapea; kobarõisik, milles raotud õied kinnituvad tihedalt peateljele, pea'
vadja tähtši 'viljapea'
soome tähkä 'viljapea; teatud kobarõisik'
isuri tähkä 'tühi viljapea'
Aunuse karjala tähkü 'viljapea; piitsapiu punutud ots'
lüüdi ťähk 'viljapea; piitsapiu punutud ots'
vepsa ťähk 'viljapea; hekslid'
On oletatud, et võib olla tüve tahk variant. Kuna tüvi on murretes levinud Kirde-Eesti kihelkondades, siis on mõnikord peetud soome keelest laenatuks. Teatud tüüpi kobarõisiku tähendus on sõnale antud kirjakeeles.

vahk : vahu : vahku '(äge) hoog, sööst'
● ? soome mrd vaahku 'hoog, kiirus'
? karjala vuahkaissa 'kiiruga teha; pingutada'
Võib-olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

vihk : vihu : vihku 'kokku seotud viljasülem; vihik'
vihik
alggermaani *wiska
vanarootsi visk 'kimp, vihk'
rootsi viska 'väike tolmuhari'
liivi 'vihk, kimp, tuust'
vadja vihko '(vilja)vihk, linapeo'
soome vihko 'vihik; kimp'
isuri vihko 'niinest pesukäsn; viljavihk'
Aunuse karjala vihko 'pesukäsn; tuust, kahl'
lüüdi vihk 'niinest pesukäsn'
vepsa vihk 'pesukäsn'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades vihisema ja viht1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur