[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

hälbima : hälbida : hälbin ~ hälvin '(teelt) kõrvale eksima, kõrvale kalduma'
soome hälvetä 'hajuda, haihtuda, lahtuda'
karjala hälvetä 'haihtuda; lahkuda'
Läänemeresoome tüvi.

hüübima : hüübida : hüübin 'tarduma, kalgenduma, hanguma'
hüüve
● ? liivi ǖlm 'lumelobjakas'
vadja üü 'jääkirme'
soome mrd hyy 'jääsulp, lumesoga, lumelobjakas', hyyde 'jääkirme; jääsulp, lumesoga'
isuri hüütüä, hüütöjä 'hüübida'; hüüe, hüüve 'jääkirme, õhuke rannajää'
Aunuse karjala hüüdüö 'hüübida; tarduda'
karjala hüüveh 'jääkirme'
lüüdi hüudunu 'hüübinud'
vepsa hüďädä 'hangumisi jäätada', hüde 'härmatis'
Läänemeresoome tüvi.

kebima : kebida : kebin 'kiiresti ja kergesti käima, jooksma v ronima'
Tõenäoliselt tuletis tüvest kebja. Vt ka keblakas.

klobima : klobida : klobin 'peksma, kolkima'; mrd 'kiiresti, lohakalt midagi tegema'
klobisema, klõbisema
liivi klobārtõ 'raputada, kloppida', klobīntõ 'lõgistada, plagistada'
vadja klopisa 'lõgiseda; koppida, kopsida'
soome mrd klopista 'koliseda, kõliseda, kliriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla lobama tüve variant. Lähedane tüvi on nt sõnades klibin, klopp ja lopsima. Sõna tähendust võib olla mõjutanud kloppima.

kobima : kobida : kobin kõnek 'kuhugi minema; kobama' kobama

kõbima : kõbida : kõbin 'kohendama, veidi parandama' kobisema

lembima : lembida : lemmin '(hellalt) armastama'
soome lempiä 'armastada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on Aunuse karjala ľembi 'meheleminekueas neiu positiivsete omaduste kogum (veetlus, sarm, majapidamisoskus); maine', lüüdi lemb 'armastus, õnneks läinud abiellumine' ja tõenäoliselt ka isuri lemissä 'lõõmata'. Tüvi esineb ka eesti muistsetes eesnimedes, nt Lembit(u), Tõivelembi, Aulembi. Sama tüvi võib olla murdesõnas lembmä 'kõrbema', tüve esialgne tähendus on läänemeresoome keeltes arvatavasti olnud seotud põlemisega. Laenatud on ka tuletis lembe, ← soome lempeä 'lembe, mahe; õrn, hell'. Vt ka lemmik.

lööbima : lööbida : lööbin 'haiguse puhul nahale tekkivate tähnide, laikude, villikestena ilmuma, välja lööma' lööma

nabima : nabida : nabin 'napsama, käte, sõrmede, mokkade, hammastega vms haarama; sõrmede, käte nobedasti liikudes midagi tegema'
alamsaksa snabben 'kinni nabima, kahmama, napsama, kinni haarama'

rebima : rebida : rebin 'tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima'
lõunaeesti räbimä
vadja repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kraapida; kitkuda, katkuda; valutada, pakitseda'
soome repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; katki kraapida; kitkuda, katkuda'
isuri reppiiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kitkuda; valutada, pakitseda'
Aunuse karjala revitä 'rebeneda; töinata, karjuda; ahmida, liialdada'
lüüdi rebitä 'rebeneda'
vepsa rebita 'rebeneda'
saami rahpat 'avada'
Läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari reped 'mõranema; rebenema, kärisema; lõhenema', ja naaberkeeltes, nt rootsi riva 'lõhki rebima, katki kiskuma; kraapima, küünistama; lammutama; riivima; maha murdma, tapma; tuhnima, siblima'. Vt ka reba ja räbu.

rübima : rübida : rübin 'rübelema, rüsima, trügima, rübeldes tõttama'; mrd 'rügama, kiiresti tegema; üles võtma, haarama, kahmama'
On arvatud, et võib olla murdesõna rubima 'haarama; kiiresti töötama' variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. rubima läänemeresoome vasted on vadja ruvõta 'hakata, alata', soome ruveta 'hakata, alata'; van 'kinni võtta, kinni haarata; nakata', isuri ruveda 'hakata, alata', Aunuse karjala ruveta 'hakata, alata; pikali heita, peale istuda v ronida', lüüdi rubeta 'hakata, alata' ja vepsa rubeta 'kiirustades midagi teha', tüvi võib olla sama mis sõnas rubid. Kirjakeeles on rübima tähendus segunenud rübelema tähendustega.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
liivi siebbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

sobima : sobida : sobin 'kõlbama, kohane olema; kooskõlas olema, klappima; sujuma, laabuma' sõba
vadja sopia 'sobida, läbi saada; kõlvata; ära leppida; kokku leppida'
soome sopia 'mahtuda; passida, kõlvata; kokku leppida; (ära) leppida; lepitada'
isuri soppiia 'mahtuda; passida; kokku leppida; kõlvata'
Aunuse karjala sobie 'sobida; korraldada, lahendada'
lüüdi sobida 'kokku leppida; kõlvata, passida'

sööbima : sööbida : sööbin 'millessegi uuristuma, sisse tungima, end millessegi sisse sööma' sööma

tarbima : tarbida : tarbin '(kaupa, saadusi, elatusvahendeid) ära tarvitama, (ainelisi) vajadusi rahuldama' tarvis

tibima : tibida : tibin 'väikeste, kergete sammudega (kiiresti) liikuma; tippima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades tiba ja/või tippima1. Lähedane tüvi on nt sõnas sibama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti mrd stibināt 'kiiresti väikeste sammudega minema', stibāt 'kangete jalgadega käima' ja vene mrd stebenít 'kiirustama, kiirustamisi tegema; kiire käiguga minema, jooksma'.

ubima : ubida : ubin 'upitama'; mrd 'peksma; õgima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas hudi.

viibima : viibida : viibin '(pikemat aega) olema, asuma; hilinema, edasi lükkuma'
viiv
liivi vībõ '(pikemat aega) olla; hilineda'
vadja viipüä 'hilineda, jääda, kesta'
soome viipyä '(pikemat aega) olla; jääda'
isuri viipüä '(pikemat aega) olla; jääda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest, mis on sõnas viimane.

ööbima : ööbida : ööbin 'ööd veetma, ööd olema'
soome yöpyä 'ööbida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tüvest öö.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur