[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 381 artiklit, väljastan 30.

ta : tema : teda 'tema; see (rõhutus asendis, osutades varem mainitule)'
Osaliselt sõna tema lühenenud kuju, osaliselt uurali tüvi, mille vasted on lõunaeestiline murdesõna taa: taa: taad 'see siin' ja liivi ta 'tema; see', vadja taanõõ 'äsja, hiljuti; mõne aja eest', soome mrd taa 'see, too', isuri taanoin 'äsja, enne, varem', Aunuse karjala tua, tai 'see, too', lüüdi tua, tuai 'too', vepsa tanoin 'hiljuti, äsja', ? saami 'siin; äsja', dát 'see (siin)', mari ta sõnas tač́e 'täna', ? komi to 'vaat!', idahandi tam(i̮) 'tema', tåγə 'sinna', tat 'seal', ? neenetsi təńa 'sinna', təńadᵊ 'sealt', ? nganassaani takaʔ 'see (lähem) seal', tania 'too, teatud', tandaŋ 'sinna', tanne 'seal', ? sölkupi 'teisel pool', tam 'see siin'. Saami sõnad võivad olla ka tema tüve vasted, samojeedi sõnad too tüve vasted. Vt ka taga.

taak : taaga : taaka 'kandam, koorem, raskus'
algskandinaavia
vanaislandi stakkr 'heinakuhi, -saad, hunnik'
rootsi stack 'hunnik, virn, saad'
vadja taakka 'kandam, koorem, raskus'
soome taakka 'kandam, koorem'
isuri taakka '(heina)kandam'
Aunuse karjala takku '(seljas kantav) kandam, koorem; virn, sületäis'
lüüdi takk 'kandam, koorem'
Laenatud võib olla ka skandinaavia tüve germaani vaste, saun.

taani 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
rootsi dan 'taanlane'

taar : taari : taari 'jahust v leivast valmistatud hapendatud jook; kali'
liivi tōŗ(iņ) 'taar, kali; taari-, kaljanõu'
vadja taari 'taar, kali'
soome taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
isuri taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
karjala rhvl toari 'õlu'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi tár 'pisar', vanarootsi tār 'pisar; tilk, piisk', rootsi tår 'pisar; tilk, piisk', kuid seda ei peeta usutavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi toar 'kali'.

taarn : taarna : taarna 'kitsas püstloodis seintega kuristik'
Tõenäoliselt tüve tarn variant, algne taimenimetus on hakanud tähistama taime kasvukohta. Sõna on olnud tuntud vanemas murdekeeles ning on võetud kirjakeeles kasutusele geograafiaterminina.

taas 'jälle' taga

taat : taadi : taati 'vana mees, vanamees; isa; vanaisa; abikaasa, mees; vana mehena kujuteldav üliolend'
liivi tōţi 'isa, taat'
vadja taatta, taatto 'isa, taat'
soome taata 'vanaisa; vanamees; isa'
isuri taatta 'isa'
Aunuse karjala tuatto, tata 'isa'
lüüdi tuatto, toatto, tata 'isa'
vepsa tat 'isa'
Algselt lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina tata lastek 'isa', vanakreeka tétta 'isa', vene tjátja 'taat, isa'; mrd táta 'taat, ätt'. Osa esitatud läänemeresoome vasteid võivadki tegelikult olla vene laenud. Eesti keelest on osaliselt laenatud soome mrd taati 'isa; vanaisa', samuti võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tāte 'isa'.

taba : taba : taba 'ripplukk; (vanem, lihtsam) lukk' tabama

tael : taela : taela 'torikuline seen, selle viljakeha; see viljakeha süütematerjalina'
lõunaeesti tagel, takl, kirderanniku taul
balti
läti deglis 'tael; taht; süütenöör'
liivi daggõl 'tael (süütematerjal)'
vadja tagla 'tael (süütematerjal); (keele)katt'
soome taula, mrd takla 'tael (süütematerjal); torikuline seen'
isuri tagla 'tael (süütematerjal)'
Aunuse karjala taglu 'tael (süütematerjal)'
lüüdi tagl(e͔) 'tael (süütematerjal)'
vepsa tagl 'vill, mõhn, konnasilm'
saami duovli 'tael (süütematerjal)'

taga 'tagapool, tagaosas; tagumisel poolel, osal küljes; arengult, saavutustelt, tasemelt järel; tulemuseks, järgnemas; tõhusalt olemas (vara, jõud); järel; kaugel; järjest, üha'
taamal, taandama, taas, taatsi, taha, takka
liivi tagān 'taga; järel, järele'
vadja takana 'taga'
soome takana 'taga'
isuri takkaan 'taga'
Aunuse karjala tagan 'taga; varuks, tallel, käes; tagant'
lüüdi taga 'taga; taha; tagant; varuks, tallel, käes'
vepsa taga 'taga; taha'
saami duohki 'taga olev koht, tagune', duohkin, duohken 'taga; tagant; käes, valduses; (millegi) varal, (midagi)pidi'
neenetsi ťaχǝnə 'taga; eemal; varem'
eenetsi tehone 'taga'
nganassaani taka 'taga olev; tagakülg', takana 'taga'
sölkupi tāk 'taga'
kamassi takkə̑n 'taga; taha'
Tõenäoliselt *ka- liiteline tuletis uurali tüvest, mille vaste on murdesõna taa, ta. Võimalik, et läänemeresoome-saami ja samojeedi vasted on samadest osistest rööpselt tuletatud. taha ja takka on selle sõna vanad käändevormid; taamal, taandama, taas, taatsi on tuletised nõrga astme vormist, kus sulghääliku vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka tagama ja taust.

tagi1 : tagi : tagi 'raudoksiidi kiht raua v terase pinnal'; mrd 'rauapuru'
On arvatud, et tuletis taguma tüvest.

tagi2 : tagi : tagi 'kaunistav sakk; (mitm) sakiline niidist kaunistus, sakiline tikand'
alamsaksa tagge, tacke 'sakk; oks, haru'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sakk .

taha 'tahapoole, tagaossa, tagaküljele; tagumisele poolele, osale külge; arengult, saavutustelt, tasemelt maha; teatud vahemaa kaugusele; millegi külge, juurde' taga

tahe : taheda : tahedat 'kuivaks tõmbunud, kuiv; mitte vesine, parajalt soolane; kindel, toekas, meeldiv, mõnus'
tahke
liivi ndõ 'kuivada, taheneda'
vadja tahõa 'mure, jahune; kobe, kohev', tahk 'mure, jahune'
soome mrd tahea 'jahune', tahkea 'mure, jahune, kohev; libisematu, sitke, kleepuv'
isuri tahhiia 'mure, jahune'
Aunuse karjala tahei 'mure, jahune'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tahke on ilmselt vana k-liide.

tahk : tahu : tahku 'eseme sile külgpind; ihumiskivi, luisk'
liivi gõz 'suurem luisk, käi'
vadja tahko 'tahutud v tahuline pind; puupakk'; tahkotšivi 'ihumiskivi, luisk; pinnialasi'
soome tahko 'käi; luisk; juusturatas; eseme sile külgpind'; van kirjak 'suund, külg'
isuri tahko 'käi'
Aunuse karjala tahko 'käi; luisk'
lüüdi tahk(o) 'käi; luisk [?]'
vepsa tahk 'käi; luisk [?]'
mari toš 'kirvesilm; noatera v sae selg'
udmurdi ti̮š 'kirvesilm; noatera v sae selg'
komi ti̮š 'kirvesilm'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et läänemeresoome keeltes levinud tähendus 'luisk; käi' on kujunenud varasemast liitsõnast *tahkokivi, mille järelkomponent on aja jooksul ära jäetud ja tähendust on hakanud kandma esikomponent. Vt ka tahuma ja tähk.

tahke : tahke : tahket 'mitte vedel ega gaasiline, püsiva ruumala ja kujuga, kuiv, kõva, mitte pehme' tahe

tahm : tahma : tahma 'orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel v termilisel lagunemisel tekkiv peeneteraline, peamiselt süsinikust koosnev musta värvi aine; ihe'
vadja tahmaza 'kuiv, kuivanud (suu kohta)'
soome tahma 'lima, liga, kleepjas kiht'
isuri tahmia 'paks, püdel'
On oletatud, et indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *tah2ismo(n)-, mille vaste on vanaülemsaksa deismo 'haputainas'. Teise võimalusena on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul moodustatud variant tüvest, mille vaste on lõunaeestiline murdesõna tahas 'tainas'. Viimati nimetatu võib samuti olla indoeuroopa (eelslaavi) laen, ← indoeuroopa *tah2isto(s)-, mille vaste on vene tésto 'tainas', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome tahdas 'pasta, võie'; mrd 'tainas', Aunuse karjala tahtas 'tainas', lüüdi tahtaz, tahtas '(sõtkutud) tainas' ja vepsa tahtaz 'tainas'.

taht : tahi : tahti 'valgustamiseks põlema süüdatav lõng, pael v taimekiud küünlal, lambil vm valgusallikal; masinate õlitamise pael; kaunistuspael rahvarõival'
alamsaksa dacht 'taht'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tafft 'küünla- v lambitaht'.

tai : tai : taid 'ilma pekita sealiha, nähtava rasvata liha'
On oletatud, et selle tüve vasted on soome taaja 'tihe'; mrd 'täpne, hoolas; osav; pikaldane, muutumatu; harv', Aunuse karjala toagei 'tihe, tihke; sage' ja saami dávji 'tihe, sage, korduv', dávjá 'sageli' (saami vasted võivad olla ka läänemeresoome keeltest laenatud). Sel juhul võib tüvi olla balti laen, ← balti *tankjā, mille vaste on leedu tankus 'tihe; sage', või germaani laen, ← alggermaani *tanχja-, mille vaste on saksa zäh 'sitke, vintske, kõva; veniv, viskoosne'.

taid : taiu : taidu 'oskus(ed), tarkus'
taidlema
soome taito 'oskus, võime; oskused, kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka lõunaeesti murretes, kuid tähenduses 'aru, taip'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on ka vadja taitaa 'osata', taitaa 'vist, võib-olla', isuri taitaa 'võida, võimalik olla' ja karjala taitoa 'osata; võida, võimalik olla'. See läänemeresoome tüvi on tõenäoliselt tuletis samast tüvest, mis sõnas taju. Vt ka taie.

taie : taide : taiet 'kunst'
soome taide 'kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas taid.

taig1 : taia : taiga 'nõiatemp'
soome taika 'nõidus, nõiatemp; võlu, veetlus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, sealgi on tegemist soome laenuga.

taig-2 liitsõnas taigmari 'mage sõstar (Ribes alpinum)' taigen

taim : taime : taime 'kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed'
?balti *daig-
leedu daigas 'idu, võrse; (lava)taim, istik'
vadja taimi '(noor) taim; lavataim'
soome taimi 'noor taim, istik'
isuri taimi 'noor taim, istik'
Aunuse karjala taimen 'noor taim, istik'
lüüdi taimen 'noor taim, istik'
vepsa taimen 'võrse, istik'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas taju.

tait : taida : taita 'peidulise eluviisiga hakisuurune lind (Gallinula chloropus)'; mrd 'lauk (Fulica atra)'
Tundmatu päritoluga tüvi. Vähelevinud murdeline linnunimetus on kirjakeeles kasutusele võetud teist, lähedast linnuliiki tähistava zooloogiaterminina.

taju : taju : taju 'esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu'
soome taju 'teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip'
karjala taju 'arusaamine'
? saami doadjit 'katki murda'
? komi tujni̮ 'kõlbama, sobima'
? handi tij- 'kõlbama, sobima'
? mansi taj- 'kõlbama, sobima'
? neenetsi tujoʔ- 'kummardama, palvetama'
? kamassi tajlō- 'katki murdma, lõhkuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome keele eeskujul, kuid on andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaselt 'teadvus, meelemärkus'. Kirjakeeles tähendas sõna esialgu 'tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus'. Vt ka taid, taim ja taipama.

takk : taku : takku 'lina, kanepi vm kiutaime töötlemisel saadud lühikesi kiude ja puitunud taimeosi sisaldav kiu-sasi' takistama

takka 'tagant; hiljem, pärastpoole; järele' taga

taks : taksi : taksi 'tasu-, maksumäär, (kindel) hind v tasu, tariif; norm, määr'
saksa Taxe 'taks, norm, määr, kindlaksmääratud hind; hinnanguline maksumus'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina taxa 'hinnang'.

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
talu
algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
liivi tallist (mitm) 'tellingud', tal 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).

talb : talva : talba 'kiilukujuline tööriist endisajal puidu lõhestamiseks ja voolimiseks'
?balti *dalb-
leedu dalba 'kang'
läti dalbs '(puu)tüvi; ritv, latt; kaheharuline hark; puuõõs'
preisi dalptan 'rauast teravik aukude tegemiseks'
liivi dālba 'jäme latt; hoob; (heina- v õle)koormapuu'
soome mrd talpoa 'sõtkuda, segada'
Laenatud võib olla ka sama balti tüve teine variant, tõlv. Eesti keelest on laenatud soome mrd talpa 'jäme kiil'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur