[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit, väljastan 30.

saar1 : saare : saart 'igast küljest veega ümbritsetud (mandrist väiksem) maismaa-ala'
liivi sōr 'kartulivagu, vao hari'
vadja saari 'saar'
soome saari 'saar'
isuri saari 'saar'
Aunuse karjala suari 'saar'
lüüdi suaŕ(i) 'saar'
vepsa saŕ 'saar; metsatukk'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd sāris, zāris 'saar'.

saar2 : saare : saart 'raske, kõva ja elastse puiduga heitlehine lehtpuu v -põõsas (Fraxinus)'
liivi sǟrna 'saar'
vadja saarni, saarnõ 'saar'
soome saarni 'saar'
isuri saarni 'saar'
mari šertńe 'paju'
Läänemeresoome-mari tüvi.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

sagar2 : sagara : sagarat 'hoog (hrl vihma); kobar, salk, tropp; elundiosa'
liivi zägār 'vihmavaling, tuisk, rajuilm; vihma-, lume-, äikesepilv'
Võib olla sama tüvi mis sagar1.

sahver : sahvri : sahvrit 'väike ruum elumajas toidu panipaigaks'
sahvrei
baltisaksa Schaff(e)rei 'sahver'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi safor, saffär 'sahver'.

sangar : sangari : sangarit 'kangelane'
soome sankari 'kangelane; peategelane'; mrd 'jõumees; lurjus, kelm'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

seder : sedre : setre 'konnakarp'
Tehistüvi 1940. aastatest. Impulss-sõnadeks on olnud araabia sadaf 'pärlmutter' ja türgi sedef 'pärlmutter'.

seller : selleri : sellerit 'sarikaline rohttaim (Apium)'
saksa Sellerie 'seller'

sigar : sigari : sigarit 'rullikeeratud vääristubakalehtedest tubakatoode'
saksa Zigarre 'sigar'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit Kesk-Ameerikast maajade keelest, sealt tõid hispaanlased sigari ja seda tähistanud sõna Euroopasse, hispaania cigarro 'sigar'.

sigur : siguri : sigurit 'ka kultuurtaimena kasvatatav enamasti siniste õitega korvõieline rohttaim (Cichorium)'
sigo(o)r, tsikur
saksa Zichorie 'sigur'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka kichṓrion 'sigur'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sigor, sigör 'sigur'.

sihker : sihkri : sihkrit kõnek 'selge, klaar; kindel'
saksa sicher 'kindel, ohutu; usaldatav; julge'

siiber : siibri : siibrit 'seadis, millega reguleeritakse vedeliku, gaasi või puistmaterjali liikumist voolukanalis; ööpott lamava haige jaoks, voodipott'
siiver
saksa Schieber 'siiber'
Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi sībor, sībol, sīvol, sīver 'ahjuklapp, siiber'. Hiljem on saksa sõna uuesti laenatud teises tähenduses, siiberdama.

sinder : sindri : sindrit 'põrguline, paganas, mait, kurask, sunnik vms'
saksa Schinder 'nülgija; timukas; kurat'

sohver : sohvri : sohvrit kõnek 'autojuht'
vene šofër 'autojuht'

soider : soidra : soidrat mrd 'kinnikülmumata koht merejääs'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome sohjo 'lörts, lobjakas; jääsodi, jääsupp', isuri sohma 'lörts, lobjakas; jääsodi, jääsupp'. Teisalt on oletatud, et sõnas võib olla sama tüvi mis soo.

soor1 : soora : soora 'looma, eriti härja suguliige'
lõunaeesti tsoor
vadja sooro 'looma, eriti härja suguliige'
soome suoro 'suure looma suguliige'
isuri soora 'suguliige'
Aunuse karjala šuoro 'looma (hrl härja v oina) suguliige'
lüüdi šuor '(härja, oina, sea) suguliige'
vepsa sor '(härja, oina) suguliige'
Võib olla tuletatud tüvest, mille vasted on soome suora 'sirge; selge', isuri sooraa 'sirge', karjala suora 'sirge; selge; aus', lüüdi suored 'kivideta, sile, tasane (põld, järvepõhi, tee); sirge', vepsa soŕed 'sile (puu)' ja võib-olla ka liivi sūortõ, sūoŗštõ 'kuuske koorida'. On arvatud, et see tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stō-ra (tuletis tüvest *stā- 'seisma'). Sellest tüvest on tuletatud sooritama laenuallikas. Vt ka sõõre1.

soor2 : soori : soori 'suukoopas esinev kandidoos, suuvalge'
saksa Soor 'seenhaigus suu limaskestal'

-sorr : -sorri : -sorri liitsõnas öösorr 'omapärase soriseva lauluga käosuurune öölind (Caprimulgus europaeus)' sorama

suhkar : suhkari : suhkarit van 'kuivik'
sugar, suh(h)ar, sohkar, suhkan, sukkar, suhkard, suhkarg
vene suhár 'kuivik'

suhkur : suhkru : suhkrut 'magusamaitseline kristalne toiduaine'
sukur, suhker
saksa Zucker 'suhkur'
Tüve häälikulist kuju on ilmselt mõjutanud vene sáhar 'suhkur'. On arvatud, et sõna lõpp võib olla eesti keeles asendatud eesti ur-liitega, aga saksa ja ka nt rootsi keeles on varasemal ajal kirja pandud ur-lõpulisi variante, nt vanaülemsaksa zucura, rootsi sockor, suckur. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit mõnest India keelest, vrd nt vanaindia śarkarā 'suhkur; kruus'. Eesti keelest on laenatud vadja su(u)kkuri 'suhkur'.

suir : suira : suira 'õietolm mesilaste toiduna'
Tundmatu päritoluga tüvi.

suller : sulleri : sullerit kõnek 'suli'
vene šúler 'petis (kaardimängus), valemängija, sohitegija'

suur : suure : suurt 'pikk ja lai, kõrge, kogukas; keskmist ületav, rohke'
alggermaani *stūra-
vanaülemsaksa stūr 'tugev, suur'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
liivi sūŗ 'suur; väga'
vadja suuri 'suur, tugev, pikk; täiskasvanu; tähtis'
soome suuri 'suur; rohke; oluline'
isuri suur 'suur; sõre (jahu); kõva'
Aunuse karjala suuri 'suur, tugev'
lüüdi suuŕ(i) 'suur'
vepsa suŕ 'suur'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tüür2.

sõber : sõbra : sõpra 'vastastikuse usalduse, sümpaatia alusel seotud inimene v olend; poolehoidja'
kirderanniku sepr(a)
?balti
leedu sėbras 'kaaslane; semu; osanik, partner'
läti sēbrs 'sõber, tuttav; sugulane'
liivi br 'sõber', brā 'sõber, sugulane'
vadja sõbra 'sõber, sõbranna; kaubanduspartner üle Soome lahe'
soome seura 'selts; seltskond'
isuri sebra 'sõber'
Aunuse karjala sebroveh 'seltskond'
lüüdi šiebr 'selts, ühendus'
vepsa sebr 'ühendus, artell; ühiselt tehtav töö'
Liivi brā on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd sepra '(eesti) kaubanduspartner; sõber' ja eestirootsi säbor, söber, söbär 'sõber'. Eesti laenuks on peetud ka läti murdesõnu sobaris, sohbars 'talupojast kaubitseja (Pärnus)'. Vt ka seirama.

sõir : sõira : sõira 'kodune köömnetega kohupiimajuust'
vanavene syrŭ 'juust'
vene syr 'juust'
liivi sȭira 'juust'
vadja suura 'kohupiimajuust, kodujuust; juustukäkk'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

sõmer : sõmera : sõmerat 'jäme liiv; tera, graanul; teraline'
kirderanniku somer(a)
liivi sumār 'tera, iva, raas'
vadja sõmõra 'kruus, sõmer, jäme liiv; sõmer, kruusane, teraline', sõmõrõ 'kruus, jäme liiv'
soome somero 'jäme kruus; klibu'
isuri somer 'jäme liiv'
karjala somero 'jäme liiv'
? saami čuomáras 'vistrik'
Inari saami čuomar 'kruus; raas, kild'
Läänemeresoome-saami tüvi. Isuri ja karjala vasted võivad olla soome keelest laenatud.

sõsar : sõsara : sõsarat 'õde'
balti *sesor
leedu sesuo 'õde'
liivi sõzār 'õde'
vadja sõzar 'õde; mõrsja'
soome sisar 'õde'
isuri siar, sizar 'õde'
Aunuse karjala sizär 'õde'
lüüdi sizar 'õde'
vepsa sizaŕ 'õde'
Samast allikast võib olla laenatud mari šə̑žar 'noorem õde; onu-, täditütar, nõos v nõo tütar'. Vt ka sõtse.

sõstar : sõstra : sõstart 'lehtpõõsas (Ribes); selle põõsa mari'
kirderanniku sester
vadja sõssar 'sõstar'
soome mrd siestar 'must sõstar'
isuri seestara 'sõstar'
lüüdi sestroi 'punane sõstar; (kohati) must sõstar'
vepsa sestŕiḱäińe 'punane sõstar'
? ersa šukštorov, čukštorov 'sõstar'
? mokša šukštǝru 'sõstar'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd sustarenes (mitm) 'sõstrad'.

sõõr : sõõri : sõõri 'ring, ümmargune asi v moodustis; ringjoonekujuline moodustis'
lõunaeesti tsõõr
● ? soome siera 'kõvasi, luisk'
? isuri seera 'kõvasi, luisk'
? karjala siera 'kõvasi, luisk'
? lüüdi sier(e͔) 'kõvasi, luisk'
? vepsa ser 'kõvasi, luisk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna vaste on liivi sȭŗ 'keraks mässitud puutoht' ja tüvi on sama mis sõnas sõõre1. On arvatud veel, et sama tüvi mis sõnas sõõrduma ja/või sõõrd.

säbar : säbara : säbarat 'tihedalt kähar'
lõunaeesti tsäpär, tsäbär
säbru
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

säär : sääre : säärt 'jala osa põlvest pöiani, loomal reiest käpani v kannani'
liivi sēr 'säär'
vadja sääri 'säär'
soome sääri 'säär'
isuri sääri 'säär'
Aunuse karjala siäri 'säär'
lüüdi šiäŕ 'saapa, suka säär'
vepsa säŕ 'säär'
ersa śejeŕks liitsõnas piľge-śejeŕks 'säär'
mokša śäjäŕ 'säär; sääremari; pahkluu; taime vars'
komi će̮r 'sääreluu; saapasäär'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti sēre 'liivaseljandik meres, jões'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur