[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 107 artiklit, väljastan 30.

saabuma : saabuda : saabun 'kohale jõudma, (kuhugi) pärale jõudma; kätte jõudma'
soome saapua 'saabuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletatud saama tüvest.

saalima : saalida : saalin 'edasi-tagasi, siia-sinna liikuma'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

saama : saada : saan 'kellegi omandusse, valdusse v kasutusse siirduma (lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne); kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema; omaks tulema enese tegevuse läbi; muutuma, kujunema, arenema; võimalik olema, võima'
saadik, saajad, saak, saati, saatma, saatus
algindoiraani *saj'h-
vanaindia sáhate (oleviku ains 3P) 'kukutab; suudab, peab vastu'
avesta hazah- 'vägivald, röövimine'
liivi sōdõ 'saada, tulla'
vadja saata 'saada, hankida, teenida; sattuda; saada, võida, tohtida'
soome saada 'saada; saavutada; võida, tohtida; tulla, pidada'
isuri saavva 'saada; hankida, tuua; võida'
Aunuse karjala suaja 'saada; võida, tohtida; sünnitada'
lüüdi suada 'saada; sünnitada; hakata; võida'
vepsa sada 'saada; hankida; võida, tohtida'
Kildini saami sākka̮d 'saada; hankida; sünnitada'
ersa sams 'tulema, saabuma; kellekski saama; kätte saama'
mokša sams 'tulema'
mari šuaš 'saabuma, tulema; jõudma, saavutama; kohtuma; sattuma'
komi suni̮ 'saabuma, kohtuma'
? neenetsi tæwa- 'tulema, saabuma, järele jõudma; tooma, viima'
? eenetsi tae-, toe- 'järele jõudma'
? nganassaani ťūʔa- 'järele jõudma'
? kamassi tu- 'tulema, saabuma'
Vt ka saabuma, saavutama, sai, sattuma.

saatma : saata : saadan 'kellegagi (v millegagi) liikumisel kaasas olema, kaasas käima, kaasa minema; kedagi (v midagi) mingil eesmärgil, otstarbel, põhjusel kuhugi suunama, lähetama, mingisse olukorda ajama vms; virutama, viskama, heitma, lööma; (aja kohta:) veetma' saama

sablima : sablida : sablin '(liivas) siblima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas siblima.

sadama : sadada : sajan 'vihma, lund, lörtsi, rahet langema; tihedasti, suurel hulgal alla kukkuma, langema'
sade, sadu
liivi saddõ 'kukkuda; (vihma, lund) sadada'
vadja sataa, saata '(vihma, lund) sadada'
soome sataa '(vihma, lund) sadada; alla langeda'
isuri sataa '(vihma, lund) sadada'
karjala satoa '(vihma, lund) sadada'
saami čuohcit 'sattuda; kinni jääda; tabada'
lõunasaami tjuetsedh '(lund) sadada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla hoopis Lule saami tjātēt 'tasakesi (vihma, lund) sadada'. Sel juhul on tüve vasted ka neenetsi saŕo 'vihm, sadu', eenetsi sāre 'vihm, sadu', nganassaani sorua 'vihm, sadu', sölkupi se̮ro 'vihm, sadu', kamassi suŕno 'vihm, sadu', matori sörüh, sirüh 'vihm, sadu' ja tegemist on uurali tüvega. On oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *ḱad- 'kukkuma', mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia śad- 'alla, maha, välja langema', ladina cadere 'kukkuma'. Vt ka sadam, sajatama, sattuma.

sagima : sagida : sagin 'saalima, tunglema; sakutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sakutama.

sagrima : sagrida : sagrin 'sasima, sassi ajama, sakutama; saalima, edasi-tagasi v siia-sinna liikuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

sahmama : sahmata : sahman 'järsku lööma, heitma v haarama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sähmama, jahmerdama, kahmama, lahmama, rahmama.

salgama : salata : salgan 'mitte avaldama v tunnistama seda, mis on tegelikult olemas, toimumas v toimunud, varjama' sala

sallima : sallida : sallin 'heatahtlikult meelestatud olema; taluma, välja kannatama'
alggermaani *salja-
gooti saljan 'ohverdama'
rootsi sälja 'müüma'
alamsaksa sellen 'omandit loovutama, müüma'
vadja sallia 'sallida; soovida; armastada'
soome sallia 'lubada; võimaldada'
isuri sallia 'soovida; sallida; lubada'
karjala sallie 'sallida, heaks kiita'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi saịllet '(välja) kannatama, taluma'.

salvama : salvata : salvan 'hammustama; nõelama, pistma; järsku torkavalt, teravas toonis midagi ütlema'; mrd 'palkseina ehitama'
salv1
Salatsi liivi sall 'hammustada, salvata, närida'
vadja salvaa, salvoa '(palkmaja) raiuda, ehitada; (kaevurakkeid) tahuda, raiuda', salvo '(veel sarikateta) palkehitis; raie- e palgikord (palkehitises); ristnurk; kaevusalv, vilja-, kartulisalv'
soome salvaa 'palkmaja raiuda, ehitada; kohitseda'
isuri salvoa 'palkmaja raiuda, ehitada'
Aunuse karjala salvua 'raiuda, ehitada', salvo 'puitkere, puust rakked'
lüüdi salvada, sauvada 'palkmaja raiuda, ehitada; kohitseda'
vepsa souda 'üles raiuda, palkidest ehitada', souvatada 'kohitseda'
lõunasaami suolvedh 'hammustada'
Läänemeresoome-saami tüvi.

sama : sama : sama 'juba teada olev, mainitud, sellega identne; ühesugune'
samuti
alggermaani *samaz, *saman-
rootsi samme, samma 'sama'
gooti sama 'sama'
vanaülemsaksa samo 'sama'
vadja sama 'sama, samasugune'
soome sama 'sama, samasugune'
isuri sama 'sama, samasugune'
Aunuse karjala sama 'sama'
lüüdi sama 'sama, samasugune'

sammuma : sammuda : sammun 'astuma, kõndima; käies edasi liikuma'
liivi sam 'samm'
vadja śamun (oleviku ains 1P) 'jooksen', saamub (oleviku ains 3P) 'jookseb'
soome samota 'ringi rännata, kõndida'; van 'kiirustada, joosta'
karjala samota 'nelja joosta, tormata; ringi rännata'
Läänemeresoome tüvi.

sapsama : sapsata : sapsan 'kergelt lööma'
vadja sapsu 'kerge löök [?]'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sipsima, sopsima, supsama, napsama, rapsima.

sattuma : sattuda : satun ~ sattun 'juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma; juhtumisi esinema v ette tulema; tabama, millegi pihta minema'
vadja sattua 'kuhugi sattuda, pihta sattuda; ärrituda, end häirida lasta'
soome sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
isuri sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
Aunuse karjala sattavuo, sattuokseh 'end vigastada, haiget saada'
lüüdi satattada 'viga teha; haiget teha'
vepsa satatada 'viga teha; haiget teha'
ersa satoms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
mokša satəms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et võib olla vana tuletis saama või sadama tüvest.

seadma : seada : sean 'kuhugi v mingisse asendisse panema; vajalikku seisu korrastama, korraldama; millekski valmistuma'
liivi sǟdõ 'palgata; kihla vedada; sobida, paras olla; sünnis olla; ära teha; kõlvata; korraldada'
vadja säätää 'seada, rajada'
soome säätää '(seadusi v määrusi) anda, kehtestada; kindlaks määrata, ette näha; reguleerida, seada', sää 'keere, säie; lõng; kiud'
Aunuse karjala siädeä 'palmida mõrsja juuksed ja panna talle pähe abielunaise peakate; äestada'
lüüdi śiättä 'teha'
vepsa säta 'teha; ehitada'
udmurdi śi 'karv, juus, jõhv'
komi śi 'karv, juus, jõhv; jõhvidest punutud nöör'
handi sew 'palmik'
mansi saγ 'palmik'
ungari sző 'kuduma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka säie, säästma.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
liivi siebbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

seedima : seedida : seedin 'makku, soolestikku jt elunditesse v rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma'
On arvatud, et tüve vasted on soome sietää, siitää '(välja) kannatada; väärida; vajada' , isuri siitä '(välja) kannatada; väärida; vajada', karjala sieteä 'kannatada, taluda; vajada', siiteä 'pidada, põhjust olla, vajada' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on nt vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. On arvatud, et sama tüvi võib olla laenatud sõnas teadma. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja siitiä 'selge; kaine; puhas, värske; jahe; mahe, pehme', soome mrd siityä 'sauna minekuks kõlblikuks saada (kütmise järel); jahtuda (ahi); kustuda (söed)', isuri siitüä 'kaineneda, kaineks saada'. Need võivad ka olla eespool nimetatud vastete variandid.

seerima : seerida : seerin 'saalima, edasi-tagasi käima, ringi liikuma'
alamsaksa spasseren 'jalutama'
Laenu muganemisel on kadunud rõhuta esisilp. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste sõnas patseerima, ← saksa spazieren 'jalutama'.

segama : segada : segan 'tülitama, häirima; aine v materjali osi liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub; kahest v enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v tekitama; asetust, järjekorda muutma; arusaamatuks muutma'
seas, sekka
liivi sieggõ 'segada, segi ajada', siegās 'seas, hulgas'
vadja segata, seätä 'segada, segi ajada', segaza 'seas, hulgas'
soome sekoittaa 'segada, segi ajada', seota 'segamini minna; mõistust kaotada', seassa 'seas, hulgas'
isuri sekkoittaa 'segada', seas 'seas, hulgas'
Aunuse karjala sevota 'segi minna; teelt eksida', segah 'sees, seas'
lüüdi šegota 'segi minna'
vepsa segoida 'eksida; segi minna; pead kaotada, nõutuks jääda', sega 'segav asjaolu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sägamäste 'koos, segatud'. Vt ka sekeldama.

seiguma : seiguda : seigun 'ühinema, liituma (sugurakkude, ainuraksete kohta)' säie

seilama : seilata : seilan 'purjetama'
soomerootsi seila 'purjetama'
soome seilata 'purjetada'
Soome sõna on samuti rootsi või soomerootsi laen, ← rootsi segla 'purjetama'. Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, seil.

seirama : seirata : seiran 'järgnema, järele minema, järel käima; jälgima'
soome seurata 'järgneda; järgida; jälgida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis tüvest sõber.

seisma : seista : seisan 'jalgadega millelegi toetudes püstiasendis olema; olema, asuma, asetsema; vastu pidama, säilima; ühel kohal olema'
lõunaeesti saisma
vadja sõisa 'seista'
soome seisoa 'seista'
isuri seissa 'seista'
Aunuse karjala seižuo 'seista'
lüüdi šeižuda 'seista'
vepsa sii̯šta 'seista'
saami čuožžut 'seista'
? ersa śťams 'tõusma, ulatuma'
? mokša śťams 'tõusma; seisma; maksma, hinda omama'
? mari šińč́aš 'istuma, olema; olema, asuma, seisma'
? komi siʒ́ni̮ 'kohta sisse võtma, asuma'
handi laś- '(seisma) panema'
mansi tūśt- '(seisma) panema'
Soome-ugri tüvi.

semmima : semmida : semmin 'sõbrustama, seltsima; sekeldama, sahmerdama' semlak

settima : settida : settin ~ setin 'vedelikust v gaasist raskusjõu mõjul eralduma ning põhja vajuma; seistes selgima' sättima

sibama : sibada : siban 'kiiresti edasi-tagasi või siia-sinna liikuma; lühikese kiire sammuga kulgema'
vadja sipata 'sibada, lipata, kiiresti käia'
soome mrd sivata 'kinni haarata, rebida, lüüa; riivata; tormata, kiiresti minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tibima, sidima2. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti sibāt 'kiskuma, sikutama; üles-alla painutama'. Vt ka sibi.

siblima : siblida : siblin 'mullas, liivas vm jalaga kraapima (lindude kohta); töötades mullas sorima või tuhnima; sõrmede, käte või jalgadega kiireid liigutusi tegema; sebima, saalima'
vadja šibliä '(kalu võrgust välja) noppida, (kanal sulgi) kitkuda; siblida'
isuri sibliä 'noppida, sulgi kitkuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sablima.

sidima1 : sidida : sidin kõnek 'pikemat aega mingis kohas v olukorras viibima; vabadusekaotust kandma, vangistatud olema'
vene sidét 'istuma'

sidima2 : sidida : sidin kõnek 'kiiresti jooksma, liduma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas sidistama. Lähedane tüvi on nt sõnas sibama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur