[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

saam : saami : saami 'teatud soome-ugri rahva esindaja'
soome saamelainen 'saam'
Laenatud kirjakeelde 1950. aastatel. Soome tüvi on saami keelest laenatud, ← saami sápmi 'saam'. Vt ka lapi.

sadam : sadama : sadamat 'veesõidukite peatumiseks kohandatud veeala koos selle juurde kuuluva kaldalõiguga'
?alggermaani *staþa
gooti staþs 'rand, koht'
saksa Gestade 'rannik, kallas'
rootsi mrd stad 'mere-, järve-, jõerand'
liivi sadām 'randumiskoht, sadam'
vadja satama 'sadam'
soome satama 'sadam'
isuri sattaama 'randumiskoht, sadam'
Varem on peetud tuletiseks sõnast sadama, sama tähendusseos võib olla sõnadel valgma ja valguma.

salm1 : salme : salme mrd 'väike väin, eriti kahe saare vahel'
soome salmi 'väin, merekitsus'
isuri salmi 'sadam'
Aunuse karjala salmi 'väin'
lüüdi saľm 'väin, merekitsus'
vepsa souḿ 'väin, madal merekitsus'
saami čoalbmi 'väin, merekitsus'
Läänemeresoome-saami tüvi.

salm2 : salmi : salmi 'graafiliselt omaette värsirühma moodustav kompositsiooniline üksus luuleteoses'
alamsaksa salm, psalm 'psalm, laul'
Alamsaksa tüvi on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka psalmós 'pillikeele näppimine'.

silm1 : silma : silma 'inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund; pilk; miski kujult v pinnalt silma meenutav'
silm2
liivi sīlma 'silm; silmus; kitsas laht'
vadja silmä 'silm; lemmik, armsam; suka-, võrgusilm; avaus; laugas, mülgas; (mitm) prillid', silmu 'kalalaadne'
soome silmä 'silm; pilk; laugas, veesilm; rõngas, auk; punkt, täpp', mrd silmu 'kalalaadne'
isuri silmä 'silm', silmu 'kalalaadne'
Aunuse karjala silmü 'silm'
lüüdi šilm 'silm'
vepsa siľm 'silm; võrgu-, noodasilm'
saami čalbmi 'silm'
ersa śeľme 'silm'
mokša śeľmä 'silm'
mari šińč́a 'silm'
udmurdi śin 'silm'
komi śin 'silm'
handi sem 'silm'
mansi sam 'silm'
ungari szem 'silm'
neenetsi sæwᵊ 'silm'
eenetsi sei 'silm'
nganassaani śäime 'silm'
sölkupi saji 'silm'
kamassi sima, simᵊ 'silm'
matori sīme 'silm'
Uurali tüvi. Kalalaadse silmu nimetus on ilmselt lõpuse- ja ninaavade järgi, mida on peetud silmadeks, vrd saksa Neunauge 'kalalaadne', Auge 'silm', rootsi nejonöga 'kalalaadne', öga 'silm'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sil(l)m 'kitsas väike laht' ja baltisaksa Silme 'sügavale maismaasse tungiv laht'.

silm2 : silmu : silmu 'kalalaadne usjas selgroogne' silm1

sirm : sirmi : sirmi 'ruumijaotuseks tarvitatav kerge teisaldatav vari; lambivari; vihma- või päevavari; mütsinokk'
saksa Schirm 'vihma-, päevavari; mütsinokk; sirm'

summ : summa : summa 'hulk, trobikond, parv'
sumb
soome mrd sumpa, summa 'tihe, tihke', van srmt summuus '(suur) hulk, summ, trobikond'
Aunuse karjala sumbu 'tihe, tihke'
lüüdi sumb 'tihe, tihke'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et mm-ilised variandid on võinud tekkida segunemisel summa tüvega.

surm : surma : surma 'organismi elutegevuse lakkamine' surema
vadja surma 'surm'
soome surma 'surm'
isuri surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
lüüdi surm 'surm'
vepsa surm 'surm'
handi sărəm 'surm'
mansi sorəm 'surm'

sõim : sõime : sõime 'piklik (jalgadel) kast, salv v alus, millesse pannakse loomadele kuivsööt; kuni kolmeaastastele lastele hoidu ja arendust võimaldav asutus'
kirderanniku soime
vadja sõimi '(sööda)sõim'
soome mrd soimi '(hobuste) söödanõu'
isuri seimi, soima, soimi 'hobuse või lehma söödaküna'
Aunuse karjala soimi 'söödaküna, sõim'
lüüdi soim(i) 'sõim, heinakorv'
Võib olla vana tuletis sööma tüvest.

sõlm : sõlme : sõlme 'köiest, nöörist, paelast vm (seotav) kinnitus v ühendus'
kirderanniku solm(i)
liivi suoļm 'sõlm'
vadja sõlmi 'sõlm; (ropsitud) linapeo', sõlmu 'sõlm'
soome solmu 'sõlm'
isuri solmi 'sõlm'
Aunuse karjala solmi 'sõlm'
lüüdi soľm 'sõlm'
vepsa soľm 'sõlm'
saami čuolbma 'sõlm'
ersa śulmo 'sõlm; kimp'
mokša śulma 'sõlm'
ungari csomó 'sõlm; muhk, mõhn; hunnik; kimp, punt; hulk'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sõltus.

sõrm : sõrme : sõrme 'üks inimese labakäe viiest pulgataolisest lülidega esiosast'
kirderanniku sorm(i)
liivi suoŗm 'sõrm'
vadja sõrmi 'sõrm'
soome sormi 'sõrm'
isuri sormi 'sõrm'
Aunuse karjala sormi 'sõrm'
lüüdi soŕm 'sõrm'
vepsa soŕm 'sõrm'
saami suorbma 'sõrm'
ersa sur 'sõrm'
mokša sur 'sõrm'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

sõõm : sõõmu : sõõmu 'lonks, suutäis; ühe korraga kopsudesse tõmmatav kogus õhku v suitsu'
liivi sēmḑa 'piim'
soome siemaista 'lonksata; rüübata'
ersa śimems 'jooma'
mokša śiməms 'jooma'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

sülem : sülemi : sülemit 'sületäis, pahmakas; vanast perest eraldunud osa mesilaste sülemlemisel'
vene pčelá 'mesilane'
Laenuallikaks on mitmuse käändevormid pčëlam või pčëlami.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur