[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

padu1 : padu : padu 'madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v võsastik, suurem loik v madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada; tihe põõsastik, padrik'
Võib olla tuletatud tüvest pada2. Eesti keelest on laenatud läti mrd pada 'madalam koht põllul', pade 'tiik', padiņš 'väike põldudevaheline aas'. Vt ka padrik.

padu2 kõnek 'väga, hirmus, tohutult'
Tundmatu päritoluga tüvi.

pagu1 : pao : pagu (põhisõnana mitmesuguste mineraalide vananenud nimetustes)
Kasutatud liitsõnades, nt põldpagu, raskpagu, sulapagu. On arvatud, et võib olla tuletis sõnast pagisema mineraalide pragunemisel tekkiva pragina järgi. Teisalt võiks olla sama tüvi mis murdesõnas pagu 'pragu, lõhe', mille vasted on liivi pa'g 'pragu', soome pako 'pragu, lõhe, rebend, mõra' ja võib-olla ka karjala pako liitsõnas silmäpako 'võrgu viga, rebend'.

pagu2 : pao : pagu 'pagemine, põgenemine; pelgu-, varjupaik' pagema

paju : paju : paju 'hrl niisketes kohtades kasvav kerge puiduga põõsas v lehtpuu (Salix)'
liivi pai 'paju'
vadja paju 'paju; ree painard'
soome paju 'paju; vits; ree painard'
isuri paju 'paju; ree painard'
Aunuse karjala paju 'paju'
lüüdi paju 'paju; ree painard'
vepsa paju 'pajukoor'
? udmurdi baď(pu) 'paju'
? komi baď(pu) 'paju'
? ungari fagyal 'liguster'
? neenetsi ṕewᵊ 'paju sisekoor'
? sölkupi pe̮ 'paju v muu puu koor'
? kamassi po 'pärna koor; pajuoks'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikulistel ja tähenduslikel põhjustel.

palu : palu : palu 'kuiv liivane okasmets, hrl männik' põlema

papu : papu : paput 'pehme tallaga imikujalats'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud lastekeelne tüvi.

pau : paua : paua 'liik kõige suuremaid pärleid'
● ? liivi bōga- liitsõnas bōga-pǟ 'konnakulles; loom, kelle pea on suurem kui keha'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi.

peiu : peiu : peiut 'peigmees' peig

pepu : pepu : peput lastek 'tagumik'
soome kõnek peppu 'tagumik'
isuri peppoi 'tagumik'
karjala lastek peppu, pemppu 'tagumik'
Lastekeelne variant sõnast perse.

peru1 : peru : peru '(hobuste kohta:) (kohkumisest) äkitselt jooksma pistev v tagant üles lööv, kergesti lõhkuma hakkav' pära

peru2 : peru : peru 'kalade tagasipääsu takistava sissepoole aheneva lehtri, pujuseta vitsmõrd' pära

pidu : peo ~ pidu : pidu 'seltskondlik koosviibimine (söökide ja jookide, ka tantsuga)' pidama

pihu : pihu : pihu 'põrm, kübemeke'
pihustama
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt tihkuma. On ka arvatud, et võib olla tüve põhk variant.

pilu : pilu : pilu 'kitsas piklik väljalõige, ava v pragu'
vadja pilu 'pragu; tikand'
isuri pilud (mitm) 'tikand'
vepsa pilu 'pragu'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla soome pillu '(naise, emaslooma) suguelund' ja karjala pillu '(naise, emaslooma) suguelund', aga see on üsna ebatõenäoline. Vt ka pilak.

pinu : pinu : pinu 'püsttugede vahele korrapäraselt laotud hagude, haokubude, ka puuhalgude v muu küttematerjali virn, riit'
alggermaani *fīnō-
vanainglise (wudu-)fīn '(puu)riit'
alamsaksa vīne '(puu)riit'
vadja pino 'pinu, riit'
soome pino 'virn, pinu; hunnik'
isuri pino 'virn, pinu'
Aunuse karjala pino 'puuriit; virn'
lüüdi pino 'virn, pinu'
vepsa pino 'puuriit'

pisu- sõnas pisuhänd 'kratt, tulihänd, puuk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas pisar. Murretes on sõna pisu tähenduses 'piisk, säde'. Vrd ka pisuhänna nimetusi tulihänd, tulisaba.

posu : posu : posu kõnek 'suurem hulk v kogus' posima

pudu : pudu : pudu 'pudemed, ebemed; miski väike' pudenema

pugu : pugu : pugu 'paljude loomade peamiselt toidumahutina talitlev söögitoru lai osa'; kõnek 'kõht; linnu puguala'
● ? soome mrd pukama 'kühm, koeranael; sälk'
? karjala pukama 'kühm; (puu)pahk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna võib olla hoopis häälikute kohavahetusega saadud variant kubu tüvest.

puju : puju : puju 'rohttaime v poolpõõsana kasvav liigirohke terava lõhna ja maitsega korvõieline taim (Artemisia)'
soome pujo 'harilik puju'; mrd 'terava otsaga, otsast kitsenev; pikk painduv oks, pajuvits'
Läänemeresoome tüvi. Võib olla puiklema tüve variant. Vt ka pujus.

punu : punu : punu lastek 'kõht' punn1

puru1 : puru : puru 'mingi aine peenikesed osakesed, kübemed, raasud; katkine' purema

puru-2 'väga, täiesti'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas purema.

pusu- liitsõnas pusurohi 'liigirikas ühe- v mitmeaastane põisja õietupega rohttaim (Melandrium)' puskama

puu : puu : puud 'pikaealine kõrgema tüvega puittaim; (hrl mitm) puu tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, halud; teivas, kaigas, latt'
puit
liivi 'puu; puit'
vadja puu 'puu; puit'
soome puu 'puu; puit'
isuri puu 'puu; puit'
Aunuse karjala puu 'puu; puit'
lüüdi puu 'puu; puit'
vepsa pu 'puu; puit'
mari pu 'puu; puit'
udmurdi pu 'puu; puit'
komi pu 'puu; puit'
lõunamansi -pā sõnas sε̮ľť-pā 'pärn'
idamansi -pə sõnas wuľ-pə 'seedermänd'
ungari fa 'puu; puit'
neenetsi ṕa 'puu; puit'
eenetsi ṕa, pe̮ 'puu; puit'
nganassaani χuā 'puu; puit'
sölkupi 'puu; puit'
kamassi pa 'puu; mets'
matori 'puu; puit; mets'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *bhuH-, *bhowH-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise bēam 'puu', saksa Baum 'puu'. puit on 1930. aastal kirjakeelde loodud reeglipäratu tuletis. Vt ka künnap, pada2, puuk1, uibu, õlp.

põu : põue : põue 'rind; rinna ja riietuseseme vahe; rinnatasku; sisemus'
liivi i 'rind, põu; noodapära'
vadja põvvi 'rind, põu'
soome povi 'rind, põu'
isuri povi 'rind, põu'
Aunuse karjala povi 'noodapära'
karjala povi 'noodapära; rind, põu'
lüüdi povi 'rind, põu'
vepsa povi 'rind, põu'
saami buokŋa '(linnu) pugu'
ersa poŋgo 'rind, põu'
mokša pov 'rind, põu'
mari pomə̑š 'rind, põu; õõnsus, süvend'
udmurdi pi 'rind, põu'
komi pi 'rind, põu'
handi pŏχəᴧ '(rõiva) põu'
mansi pūťi '(rõiva) põu'
Soome-ugri tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur