[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

natt1 : nata : natta 'riist vähkide püüdmiseks'
?alggermaani *natja-
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
Germaani laenu on kaheldavaks peetud häälikulistel põhjustel. On oletatud, et samast allikast on laenatud näsi-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi natt 'kalakahv'.

natt2 : nati : natti '(juukse)tutt, juuksed, (loomal) kukla-, turjakarvad; turi, krae'
On oletatud, et sama tüvi mis murdesõnas natt (: nata ~ nati) 'tatt', toimunud on tähendusnihe 'tatt' > 'nina' > 'nägu' > 'juuksed'. Sel juhul läänemeresoome või koguni uurali tüvi, mille vasted on vadja natta 'tatt; meremuda, -kõnts', soome mrd natta 'limane kiht (vedeliku peal); kelme, kile, õietolmukiht vee peal, pehme sammal vee peal, lima', isuri natta 'merelima, limased (vee)taimed, adru', karjala noatta '(hapupiimale moodustunud) kiht, kelme',?Inari saami njetti 'muda',?neenetsi nadᵊm 'tatt',?eenetsi nariŋa- 'nuuskama' ja?nganassaani noudiʔ-, noudir- 'nuuskama'. Vt ka nada-, natt3.

natt3 : nati : natti 'nadikael, tatikas'
Võib olla sama tüvi mis murdesõnas natt 'tatt', natt2, ülekantud tähenduses. Välistada ei saa ka laenamist rootsi keelest, ← rootsi knatte, mrd knatt 'poisu, poisipõnn, jõnglane'; mrd 'väikesekasvuline inimene v loom'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur