[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

nad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna) nemad

naud : naudi : naudi van 'raha, vara(ndus), nodi'
läti nauda 'raha'
On ka arvatud, et baltisaksa laen, ← baltisaksa Naude 'raha', mis on omakorda läti keelest laenatud. Baltisaksa allikast on laenatud nodi.

need : nende : neid (mitmuslik omadussõnaline näitav asesõna)
nii
liivi ne 'need'
vadja ne(d), nee(d) 'need'
soome ne, mrd net 'need; nemad'
isuri ne 'need; nemad'
Aunuse karjala ned, net 'need'
lüüdi ne(d), ńed 'need'
vepsa ńed, ńeno(d), ńene͔d 'need'
? saami na- sõnas nappo 'niisiis, seega'
? mari nine 'need'
? komi mrd nije̮ 'nemad'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas nemad. Saami vaste võib olla (esitatu asemel) ka nie, nievt 'nii (nagu)'. nii on sõna need vana viisiütleva käände vorm. Vt ka nõnda.

neid : neiu : neidu 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps'
lõunaeesti näio
neitsi, neiu, näitsik
vadja neito, neite 'neid, neiu; neitsi'
soome neiti 'neiu, preili', neito 'neid, neiu; neitsi'
isuri neidoi (lehma nimi); rhvl 'pruut'
Aunuse karjala ńeidoi (valge lamba v neljapäeval sündinud lehma nimi); rhvl 'neid, neiu'; ńeidiine 'neid, neiu'
lüüdi neidine͔, ńeidińe 'neid, neiu'
vepsa rhvl ńeiďiińe 'neid, neiu'; ńii̯ďiž- liitsõnas ńii̯ďižlapś 'tüdruk'
saami nieida 'tüdruk, neitsi; tütar'
udmurdi ni̮l 'tüdruk, neiu; tütar'
komi ni̮v 'tüdruk, neiu; neitsi; tütar'
Läänemeresoome-permi tüvi. neiu on nõrga astme üldistumisel saadud tüvevariant, neitsi on kaht vana liidet (*-nen : -sen + *-üt) sisaldav läänemeresoome tuletis, näitsik on tuletis tüvevariandist, kus esisilbis e > ä.

nemad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna)
nad
liivi nänt (omastav) 'nende'
vadja nämä(d), nävä(d) 'nemad'
soome nämä 'need'
isuri nämäd 'need'
Aunuse karjala nämä, nämmä 'need'
lüüdi ńämä(d) 'need'
? saami , návt 'nii, nõnda'
ersa ńeť, ńe 'need'
mokša ńä, ńat 'need'
? mari nine 'need'
komi naje̮ 'nemad'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-permi või uurali tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas need. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nood tüve vasteks. Eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide. On oletatud, et sama tüve vasted on ka mõned ugri ja samojeedi keelte käändelõpud, ungari -nek, -nak, mansi -na, -n, handi -nȧ, eenetsi -ne, samuti neenetsi kaassõna ńān 'juurde, juures'. nad on sõna lühenenud variant.

nood : nonde : noid (mitmuslik näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale v varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v olukorrale)
Kukkusi vadja noo 'nood'
soome nuo, mrd nuot, noi 'nood'
isuri noo 'nood'
Aunuse karjala nuod 'nood'
saami nu, nuvt 'nii'
ersa nona 'need, muud'
mokša nona 'teine, muu, eelmine'
mari nuno 'nemad; need'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-volga või koguni uurali tüvi. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nemad tüve vasteks. Vt ka nõnda.

nõid : nõia : nõida 'üleloomulikku maailma ja inimest teatud vahendite ning toimingutega vahendav isik, maag, šamaan'
kirderanniku noid(a)
vadja nõita 'nõid; nõidus, nõidumine'
soome noita 'nõid'
isuri noida 'nõid'
karjala noita 'nõid'
lüüdi noide͔ 'nõid'
vepsa noid 'nõid'
saami noaidi 'nõid'
mansi ńājt, ńājt-χum 'šamaan, nõid'
Soome-ugri tüvi.

nüüd 'käes v kulumas olev ajahetk; ajahetk, milleni on jõutud'
liivi ni 'nüüd'
Salatsi liivi nǖd 'nüüd'
vadja nüd, nüt 'nüüd'; nütšün 'nüüdne, nüüdisaegne'
soome nyt 'nüüd'; nykyään 'nüüd; tänapäeval'
isuri nüd 'nüüd'; nükküin 'nüüdne'
Aunuse karjala nügöi 'nüüd'
lüüdi ńügüde, ńügü 'nüüd'
vepsa nugďe, ńügüť 'nüüd'
ersa ńej 'nüüd'
mokša ńi 'juba'
? udmurdi ńi, ińi 'juba'
? komi ńin 'juba'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-permi tüvi. -d sõna lõpus on jäänuk vanast käändelõpust või liitest.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur