[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 artiklit, väljastan 30.

maalima : maalida : maalin 'värve ja pintslit kasutades pilti looma; värvima; aeglaselt ja hoolikalt kirjutama'
alamsaksa malen 'maalima, värvima'
Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, maaler.

magama : magada : magan 'uneseisundis olema, mitte ärkvel olema'
?alggermaani *makō(ja)n-
vanainglise makian 'tegema'
vanasaksi makoian, makon 'tegema'
saksa machen 'tegema'
liivi maggõ 'magada, lamada'
vadja magata 'magada; lamada'
soome maata 'lamada, lebada; puhata, magada'
isuri makaahus 'karja magamiskoht; lamamis-, magamis-'
Aunuse karjala muata 'magada'
lüüdi magatta 'lamada; magada'
vepsa magata 'magada; lamada'
Läänemeresoome ja germaani sõnade tähenduslik seos on problemaatiline, germaani tegusõna tähendus on väga üldine. Siiski on tähenduselt lähedasi tuletisi, nt saksa gemach 'rahulik', Gemach 'rahu, puhkus; (magamis)tuba'. Varem võib olla laenatud tüve indoeuroopa vaste, maja.

mahtuma : mahtuda : mahun 'suuruselt, mõõtmetelt v koguselt kuhugi sobima v paigutatav olema'
liivi 'mahtuda, sobida'
vadja mahtua 'mahtuda'
soome mahtaa 'võida, parata, suuta'; mahtua 'mahtuda'
isuri mahtaa 'osata, suuta; võida', mahtua 'mahtuda, sobida'
karjala mahtuo 'mahtuda'
lüüdi mahtuda 'mahtuda'
vepsa mahtta 'osata; tahta, suvatseda'
ersa maštoms 'oskama, võima'
mokša maštǝms 'oskama, võima'
mari moštaš 'suutma, oskama, võima'
Läänemeresoome-volga tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *maǥ-, *maχt- (minevikutüvi), mille vasted on vanaislandi (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mátta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', vanarootsi magha 'suutma, võima, tahtma, tohtima', mātte (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', gooti mag (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mahta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima, tahtma, tohtima'. Germaani päritolus on kaheldud häälikulistel põhjustel. Võimalik, et tähenduste 'võima, suutma' ja 'mahtuma' taustal on eri päritolu homonüümsed tüved või on omatüvi saanud germaani mõjutusi. Vt ka mahti.

mainima : mainida : mainin 'ütlema, lausuma'
soome mainita 'ütelda, nimetada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mainijan-. Vt ka maine, manitsema.

maits(e)ma : maitsta ~ maitseda : maitsen 'proovides suhu võtma; isuäratav, meelepärane olema'
alggermaani *smakō(ja)n-, *smakkijan-
vanainglise smæccan 'maitsma'
vanaülemsaksa smackēn '(millegi järele) maitsma; meeldima'
vanafriisi smakia 'maitsma'
liivi maitsõ 'maitsta, proovida'
vadja maistaa 'maitsta; mingit maitset olla'
soome maistaa 'maitsta'
isuri maistaa 'maitsta'
karjala maistoa 'maitsta'
vepsa magištuda 'magusamaks, maitsvamaks muutuda'
Liivi vaste võib olla eesti keelest ja vadja vaste soome või isuri keelest laenatud. Sama germaani tüvi on laenatud sõnades mage, magu1. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

maksma : maksta : maksan 'tasuma; hinda omama; mõtet olema; kehtima'
algiraani *ma(n)dza-
vanaindia máṃhate (oleviku ains 3P) 'annab, kingib'
liivi maksõ 'maksta, (ära) tasuda'
vadja mahsaa 'maksta, (ära) tasuda'
soome maksaa 'maksta, tasuda'
isuri maksaa 'maksta, tasuda; kasuks tulla'
Aunuse karjala maksua 'maksta, tasuda; väärt olla'
lüüdi maksada 'maksta, tasuda; kühveldada (sõnnikut koormasse)'
vepsa maksta 'maksta; kühveldada (sõnnikut, lund)'
saami máksit 'maksta'
ersa maksoms 'andma'
mokša maksǝms 'andma'
On ka arvatud, et võib olla akadi laen ja sattunud mordva ja läänemeresoome algkeelde Assüüria või Väike-Aasia kaupmeestelt, vrd akadi maksu 'köidik, kütke [?]', miksu 'toll, maks', mâkisu 'tölner, maksurentnik'. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti või liivi keelest on laenatud läti maksāt 'maksma'.

maldama : mallata : maldan 'läbema, kärsima, kannatust, püsi omama; (hrv) raatsima, tihkama'
vadja mallata 'läbeda, kärsida, kannatada'
soome malttaa 'läbeda, kärsida, kannatada'
Aunuse karjala maltua 'osata'
lüüdi malttada 'osata; aru saada'
vepsa maltta 'osata'
Läänemeresoome tüvi. Kirjakeelde on kirderannikumurretes ja selle naabruses tuntud maldama 'paigal püsima, kannatama; raatsima' toodud keeleuuenduse ajal soome keele toel.

mamma : mamma : mammat kõnek 'ema'
rootsi mamma 'ema'
saksa mama 'mamma'
Saksa keelest laenamisel on sõnasisene m pikenenud ilmselt koos rõhu liikumisega esimesele silbile. mm-lisi vorme on ka saksa murretes, mamme 'ema', ja alamsaksas, mamme 'ema'.

mampuma : mampuda : mampun 'oma raskuse mõjul tihedasti kokku vajuma'
Tehistüvi 1930. aastatest.

manama : manada : manan 'sõnadega, lausudes nõiduma; kujutlusse, vaimusilma ette äratama; kiruma, siunama'
mõnama, mõnitama
?alggermaani *manō(ja)n-
vanainglise manian 'meelde tuletama; õhutama, nõu andma; nõudma'
vanasaksi manon 'meelde tuletama'
vanaülemsaksa manōn 'meelde tuletama, manitsema, paluma'
● ? liivi maņţõ 'ennast nõiduse vastu kaitsta', maņţõmi 'nõidusega arstimine'
soome manata 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
isuri manada 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
Aunuse karjala manata 'etteheiteid teha, hurjutada'
Germaani või noorem laen, häälikulistel põhjustel ei saa laenuaega täpsemalt kindlaks teha. Vt ka manala, manitsema.

manduma : manduda : mandun 'kehaliselt v vaimselt halvenema, alla käima; omadustelt, laadilt, tasemelt viletsaks muutuma'
Tundmatu päritoluga tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas mannetu.

manguma : manguda : mangun 'pealeajavalt paluma, nuruma, nuiama, lunima'
mustlaskeele manga 'palun', mangava 'paluma, nõudma, kerjama'

matkima : matkida : matkin 'kedagi v midagi järele tegema, järele aimama, jäljendama'
soome matkia 'matkida, järele teha'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Laenatud on teinegi samatüveline sõna, matk.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

meenuma : meenuda : meenun 'meelde, mõttesse tulema, mälus elustuma'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-keelendiks on võinud olla meelde tulema ja ladina mēns 'mõtlemisviis, vaimu-, meelelaad; aru, mõistus'.

meerima : meerida : meerin 'isekirjutiga registreerima' meere

mekkima : mekkida : mekin kõnek 'maitsma'
alamsaksa smecken 'maitsma'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, mage, magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud vadja mekkiä 'mekkida, maitsta, proovida', isuri mekkiä 'maitsta, proovida'.

meldima : meldida : mellin van 'teatama; sisse kirjutama, registreerima'
möldima, melmä
möllima
alamsaksa melden 'teatama; reetma'
ö sõnas möllima kajastab alamsaksa vahelduvat hääldust.

minema : minna : lähen 'edasi liikuma; lahkuma; kaduma; oma seisundit, olekut v asendit muutma'
vadja mennä 'minna, sõita, käia; mahtuda; saada, jääda'
soome mennä 'minna; kaduda, kuluda; muutuda; mahtuda'
isuri männä 'minna'
Aunuse karjala mennä 'minna; sattuda; kaotsi minna; kuluda, minna'
lüüdi mändä 'minna; mahtuda'
vepsa mända 'minna; mahtuda; saada, muutuda'
saami mannat 'minna'
mari mijaš 'minema; tulema; käima'
udmurdi mi̮ni̮ni̮ 'minema'
komi munni̮ 'minema, sõitma; pleekima'
handi măn-, mä̆n- 'minema'
mansi min- 'minema'
ungari megy 'minema; kõndima, käima; töötama, käima; hakkama'
neenetsi ḿi- 'minema'
nganassaani mi̮n- 'minema'
sölkupi mentǝ- 'mööda minema'
kamassi mən- 'minema'
Uurali tüvi. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, lähen. Vt ka menetlema, menu, minetama, mõnu.

moorima : moorida : moorin 'pruunistatult hautama; pruunistatult hauduma'
alamsaksa smoren 'aeglaselt kaanega kaetud nõus hautama'

mudima : mudida : mudin '(hrl sõrmedega) korduvalt kergelt pigistama, kergelt muljuma'; mrd 'mugima'
soome van srmt mutia 'pöörata, väänata, painutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades madistama, müdisema, mugima.

mugima : mugida : mugin 'kuiva toitu (pikkamööda mäludes) sööma; kinnise suuga sööma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pugima, mudima.

muigama : muiata : muigan 'põgusalt, kergelt naeratama'
muigutama
vadja muikuttaa 'haigutada', muikisõlla 'muhelda, muiata; tusatseda, tusast nägu teha'
soome muikea 'hapu, kirbe; mesimagus, lipitsev', muikistaa 'grimasse, nägusid teha; huuli krimpsutada'
Aunuse karjala muigei 'hapu; hapuks läinud', muijota 'hapneda, hapuks v käärima minna; lõõtsutada, lämbuda; viivitada, peatuma jääda'
lüüdi muiged 'hapu; kirbe', muigota 'hapneda'
vepsa muiged 'hapu', muigota 'hapneda'
Läänemeresoome tüvi.

muljuma : muljuda : muljun 'tugevasti vajutama, suruma, pigistama'
mulje
liivi muļļõ, muļļõ 'suus ringi pöörata, närida'
vadja muljua 'muljuda, suruda'
soome mrd muljata 'pahupidi pöörata, segi ajada', muljahtaa 'pahupidi pöörduda (silmadest); libiseda'
saami molljut 'liigutada (veepinna kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletise mulje tähendust on tõenäoliselt mõjutanud saksa keel, vrd saksa Eindruck 'mulje; jälg', eindrücken '(sisse) vajutama; purustama, sisse muljuma'.

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

muutma : muuta : muudan 'teistsuguseks v täiesti teiseks tegema; samast sõnast käänates, pöörates v võrdlusastmetena eri vorme moodustama' muu

mõikama : mõigata : mõikan kõnek 'jätkuma, piisama, aitama, mõjuma; taipama, mõistma'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas mõjuma.

mõistma : mõista : mõistan 'aru saama, taipama; ära arvama'; kõnek 'oskama'
kirderanniku muistma
liivi mȯistõ, muoistõ 'aru saada, taibata'
vadja mõissaa 'mõista, aru saada'
soome muistaa 'mäletada, meeles pidada'
isuri muistaa 'mäletada, meeles pidada'
Aunuse karjala mustua 'mäletada', mujua 'maitsta'
lüüdi muštada 'mäletada, meeles pidada', mujada 'maitsta'
vepsa muštta 'mäletada, meeles pidada; mälestada', mujada 'maitsta; puutuda, katsuda; tajuda, tunda, haista'
ersa mujems 'leidma'
mokša mujǝms 'leidma'
mari muaš 'leidma; saama; ära arvama, otsustama'
? udmurdi majalti̮ni̮ 'puhtaks, ära pühkima; silitama', maď 'jutt, sõna; lugu, pajatus; mõistatus; kõnekäänd'
? komi mojd 'muinasjutt'
handi mŭjǝptǝ- 'ära arvata laskma, mõistatada laskma'
? ungari mutat 'näitama, osutama; ennustama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka mõjuma.

mõjuma : mõjuda : mõjun 'toimet avaldama; tunduma, paistma, näima'
liivi mojjõ, moijjõ 'mõjuda'
soome mrd mojoa 'valutada; mõjuda, aidata'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla sama soome-ugri tüvi mis sõnas mõistma. Vt ka mõikama.

mõlema : mõlemat (ains nimetav puudub; kaht isikut v objekti ühe kokkukuuluva paarina tähistav asesõna)
liivi mȯlmõd (mitm) 'mõlemad'
vadja mõlõpad (mitm) 'mõlemad'
soome molempi (hrl mitm molemmat) 'mõlemad'
isuri molloomad (mitm) 'mõlemad'
Aunuse karjala mollei (mitm) 'mõlemad'
lüüdi molembad (mitm) 'mõlemad'
vepsa mole͔mbad (mitm) 'mõlemad'
Võib olla muu tüvevariandist moodustatud keskvõrde vorm. Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas mõni.

mõlkuma : mõlkuda : mõlgun 'meeles, mõttes liikvel olema'; van 'liikuma, liigutusi tegema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur