[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

laamits : laamitsa : laamitsat 'laiendusraam'
Ilmselt on rahvaetümoloogiliselt ühendatud sõna laam ja murdesõna la(a)vits 'reeraam, reepõhi; magamisase, lavats, saunalava; riiul' vene lávica 'pink, lavats'.

lagrits : lagritsa : lagritsat 'magusjuurest saadav magusaine'
saksa Lakritze(n) 'lagritsapõõsas'
Meile saksa laenuna jõudnud, paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka glykýrrhiza 'magus juur'.

lahits : lahitsa : lahitsat 'kärp'
las(s)its, lasnits
vene lásicа, mrd lasnica 'nirk'

larts : lartsu : lartsu 'hoop, löök; löögi tume kõla'
plarts
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lirtsuma, lorts, lurts, lärts, lörtsima, partsima.

laurits : lauritsa : lauritsat kõnek 'lauritsapäev'; van 'tulekahju'
Rahvakalendris on päeva hakatud nimetama isikunime Laurits järgi, mis on mugandatud isikunimest Laurentius. Lääne-Euroopas oli Laurentius tuntud kui tulepühak.

lavats : lavatsi : lavatsit '(magamis)lava, nari'
la(a)vits
vene mrd lávicа '(seina)pink'
Teise silbi a on tekkinud ilmselt sõna lava mõjul. Eesti keelest on laenatud eestirootsi laves, la'os, lās 'pink'.

lits : litsi : litsi 'tasu eest meestega seksuaalvahekorda astuv naine, lõbunaine, hoor; kergete elukommetega, liiderlik naine'
liivi litš 'halb asi, õnnetus; hoor'
vadja littsi 'hoor'
soome litsu 'põlatav, halb naine'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lits 'lirva, libu'. Vt ka lita.

loots : lootsi : lootsi 'kohalikke sõiduolusid tundev kapteni nõuandja laeva juhtimisel raskesti läbitavas piirkonnas, eriti sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul'
alamsaksa lōtsman 'loots'
saksa Lootsmann, Lotse 'loots'
Samatüveline tegusõna lootsima võib olla samuti laenatud, ← saksa lotsen 'lootsima'.

lorts : lortsu : lortsu 'pehme, lodev v vedel, lörts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lurts, lärts, lörtsima. Eesti keelest võivad olla laenatud läti lorcis 'lörts', lorcēt 'lörtsi sadama', lorcāt 'lortsuma, lodisema'.

luits : luitsa : luitsa mrd 'lusikas'
loits, luhits, lohets
vanavene lŭžĭca 'lusikas'
Tartu ja Võru murdes levinud sõna. Laenatud on teinegi samatüveline vanavene sõna, lusikas.

lurts : lurtsu : lurtsu 'äkki väljapurskuva v sissetõmmatava vedeliku heli'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lorts, lärts, lörtsima, surtsuma, turtsuma, vurts, mürts.

luts : lutsu : lutsu 'pikliku rulja kehaga mageveekala (Lota lota)'
liivi luts 'luts'
lüüdi luťš́ 'võldas [?]; hink (Cobitis) [?]'; luďž́u 'väike, alla aasta vanune kala'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lots, lutts, lotts 'luts' ja võib-olla ka läti mrd luca, lucis 'luts'.

lõõts : lõõtsa : lõõtsa 'laialitõmmatavate voltis seintega seadis; eseme laialitõmmatav voltis osa'
liivi lȭtstõ 'puhuda; raskelt hingata; lõkkele puhuda'
vadja lõõttsua '(sepa)lõõtsa tõmmata; õõtsuda; lõõtsutada, (häälekalt) hingeldada'
soome lietsoa 'puhuda; õhutada'
isuri leetsua 'puhuda (sepikojas)'
Aunuse karjala lieččuo 'raskelt hingata, hingeldada; sepalõõtsaga tuld õhutada'
lüüdi lieťťš́oda 'puhuda; lõõtsutada'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *blēstra-z, mille vasted on vanaislandi blástr 'vill; tursumine, paistetus', vanarootsi blāster 'vill', rootsi blåst 'tuul, tuuletõmbus; torm'. See on siiski ebakindel häälikulistel põhjustel.

lärts : lärtsu : lärtsu 'hoop, löök, löögi kõla; plekk, laik'
plärts
vadja lärttsü 'peer'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lorts, lurts, lörtsima, särtsuma.

lääts : läätse : läätse 'hernest väiksema seemnega liblikõieline toidukaunvili (Lens culinaris); läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks valgust murdvat pinda'
läti lēca 'lääts; vikk, kurehernes; lääts, silma osa; leetrid'
Ilmselt saksa keele eeskujul on eesti lääts hakanud tähistama silma- ja optilist läätse, vrd saksa Linse 'lääts (taim, vili); läätsekujuline klaas; silmalääts'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lǟts 'lääts'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur