[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kabli : kabli : kablit 'kõblas; kartulikonks; sõnnikukonks'
Tõenäoliselt tüve kõblas variant. On ka oletatud, et vene laen, ← vene skóbel 'liimeister, koorimisraud'; kõnek 'lusikanuga; kaabits, kaapenuga'. Ka samatüveline tegusõna kablima võib olla vene keelest laenatud, ← vene skoblít, skáblivat 'kaapima, kraapima'.

kali1 : kalja : kalja 'linnaste, jahu v leiva leotisest pärmi toimel kääritatud jook'
liivi kaļļõ (osastav) 'kali'
soome kalja 'kali; (lahja) õlu'
Aunuse karjala kalju, kaľďu 'õlu [?]'
karjala kalja 'lahja õlu'
On oletatud, et indoeuroopa (eelbaltislaavi) laen, ← indoeuroopa *h2al-ew-yo-, mille vaste on vene mrd oluj 'õlu'. Teisalt on arvatud, et (kaud)laen mõnest semi keelest, ← semi *ḥalíju 'magus', mille vaste on süüria ḥaljā 'uus vein, poolkäärinud vein'.

kali2 : kali : kali mrd 'kaigas, kepp, teivas; (puust) hoob, kang; veerispuu; heina- v viljakoorma aluspuu(d)'
soome kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
isuri kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
Aunuse karjala kaľikku, kaľikko 'kaigas, kepp, pulk'
vepsa kali̮ine 'kaigas, kepp, pulk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kalu. Teisalt võivad tüve läänemeresoome vasted olla liivi kaļ 'veerispuu', soome kalju 'veerispuu; kiilas, paljas; kiilasjää', karjala kaljama 'kiilasjää' ja vepsa kaľľak 'puujupp', nendega kokkukuulumist toetab murretest registreeritud omastavavorm kalju. Sel juhul võib olla germaani laen, ← alggermaani *χālija-z, mille vaste on vanaülemsaksa hāli 'sile, libe', või balti laen, ← balti *galja- 'libe', mille vaste on läti gāle 'õhuke jääkoorik, sulamata jääraas'. Vt ka kalev1.

kili : kili : kili '(halvustavalt) pilusilmne inimene'
Võib olla (uus)alamsaksa laen, ← alamsaksa schil(we)n 'kõõritama, kõõrdi vaatama; silmanurgast piiluma'. Teisalt võib olla sama tüve variant mis murdesõnades killis 'pilukil; pungis, jõllis', killitama 'silmi kissitama', killisilm 'pilusilm'. Need murdesõnad on levinud peamiselt kirderannikumurretes ning tõenäoliselt soome keelest laenatud, ← soome killittää 'silmi pilutada; jõllitada, vahtida', killillään 'pungis, jõllis (silmade kohta)', killisilmä 'jõllsilm, punnsilm'.

koli : koli : koli 'vana, enamasti tarvitamiskõlbmatu kraam' kolama

käli : käli : käli 'naiseõde'; mrd 'mehe vennanaine; naise õemees'
lõunaeesti kälü
liivi kälu 'käli, naiseõde'
vadja tšälü 'kälis; käli, naiseõde; vennanaine; mehevend, küdi'
soome käly 'käli, naiseõde'
isuri kälü '(mehe) vennanaine'
Aunuse karjala käľü 'mehe vennanaine'
lüüdi kälü 'mehe vennanaine'
vepsa kälü 'mehe vennanaine'
saami gálojeatni 'käli, naiseõde'
mokša kel 'mehe vennanaine'
udmurdi kali 'vanem minia'
komi mrd kev 'mehe vennanaine'
? handi χili 'sugulane abiellumise kaudu; lapselaps'
? mansi kil 'mehe vennanaine; õemees'
neenetsi śelᵊ 'mehe vennanaine; õemees'
eenetsi seri 'mehe vennanaine'
nganassaani śaluŋ 'mehe vennanaine'
sölkupi śelǝ 'naise õemees'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi käli 'minia', evengi keli 'naise õemees', jukagiiri keľil 'naise õemees, naise vennanaine'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur