[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kakk1 : kaku : kakku 'öökull'
vadja kaakko 'öökull', maľľokaakko, maľľakaakko 'kassikakk'
soome mrd kako 'kassikakk; loll, rumal'
isuri kakku liitsõnas mali-, maljakakku 'teatud kakuline'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud kakk2: öökullil on ümmargune, leivakaku taoline pea. Vadja, soome ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud.

kakk2 : kaku : kakku '(ümmargune) leiva- v saiapätsike'; mrd 'pirukas'; lastek 'leib'
kirderanniku kakku
algskandinaavia *kakō
vanaislandi kǫku- liitsõnas kǫkukorn 'väike kook'
vanarootsi kaka 'kook'
rootsi kaka 'kook; küpsis; (ümmargune) leivapäts'
liivi kak 'kook'
vadja kakku, kakko 'pannkook; pätsike, karask, käkk'
soome kakku 'kook; leivapäts'; mrd 'võileib'
isuri kakku 'väike õhuke leib; ahjusuul rukkitainast küpsetatud tainatükk'
Aunuse karjala lastek kakku 'kartul; leib'
Laenuaega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla skandinaavia või noorem, vanarootsi või rootsi laen. Teiste läänemeresoome keelte vasted on sel juhul rööplaenud või osaliselt üksteistelt laenatud. Vt ka kakar, kakk1.

kekk : keki : kekki 'edev, eputav; ehitud, mukk'; mrd 'nali, kelmus; naljakas'
alamsaksa geck 'rumal, totter, mõistmatu; narr, tola, lollpea'

kokk : koka : kokka '(ametilt) toiduvalmistaja'
alamsaksa koch 'kokk'

kukk : kuke : kukke 'kanalise isaslind'
alggermaani *kukkaz
vanaislandi kokr 'kukk'
inglise cock 'kukk'
vadja kukko, kukkõ 'kukk'
soome kukko 'kukk'
isuri kukkoi 'kukk'
Aunuse karjala kukoi 'kukk'
lüüdi kukoi 'kukk'
vepsa kukoi 'kukk'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kikas.

käkk : käki : käkki 'tihkest taignast (keedetud) piklik v ümmargune pätsike'; kõnek 'kehvasti valmistatud asi, vusserdis'
liivi käk sõnaühendis jei käk 'jäätükk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama, mis sõnas kägar. Lähedane tüvi on nt köks. Eesti v liivi keelest on laenatud läti mrd ķeķe 'verikäkk'.

kükk : küki : kükki 'seis päkkadel (taldadel), kusjuures jalad on põlve- ja puusaliigestest kõverdatud'
liivi kikkõ 'kükitada'
soome ky(y)kkiä, kyykistyä 'kükitada'
isuri kükkü 'teatud vene kükktants'
Aunuse karjala kükettiä 'kükitada'
lüüdi küukistüdä 'kükitada'
vepsa kükta 'kükitada'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt sõnades kikerdama ja kügelema. On ka arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *χūkē(ja)n-, mille vaste on vanaislandi húka 'kükitama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kukk 'kükitama'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur