[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

kaev : kaevu : kaevu 'põhjaveeni ulatuv püstloodsete seinte v toruga veevõtuauk' kaevama

kahv : kahva : kahva 'vähi- ja kalapüügiriist (pikavarreline võru külge kinnitatud võrkkott)'; mrd 'kulbi, lusika, piibu jms kaha; oherdi ots; rehapea'
lõunaeesti kauh
balti *kauša
leedu kaušas 'kopsik; kopp'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
vadja kavi 'kopp'
soome kauha 'kulp; kopsik; kopp; kapp'
isuri kaavi 'kulp, kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Aunuse karjala kauhu 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
lüüdi kauh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks; (kala)kahv'
vepsa kauh, kouh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud. Hiljem on eesti keelde laenatud balti tüve läti vaste, kauss. On ka oletatud, et tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on soome kahva 'käepide'; mrd 'seinale kinnitatud lusikate, nugade vms alus; voki lühipostid', Aunuse karjala kahvu 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks', karjala kahva 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks; lusikate või nugade alus' ja lüüdi kahv 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks'. Lõunaeestis säilinud tüvevariant kauh toetab balti etümoloogiat.

kalev1 : kalevi : kalevit 'hiid, vägilane; ülik, vanem'
soome Kaleva (müütiline isikunimi); mrd kaleva 'halbade kommetega; tugev, suurepärane (inimese, looma kohta); põuavälk'
karjala kaľeva 'reibas, tarmukas, kärmas; nõukas, võimekas; uhke; vallatu, üleannetu'
On arvatud, et tuletis tüvest kali2. Teisalt on peetud skandinaavia laenuks, ← tüvi, mille vaste on vanaislandi mehenimi Kalfr, Kalf, Kalvr, Kolfr. Veel on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-saami tüvi, mille vaste on ka saami gállagas liitsõnas gállagasdolat 'helendavate organismide põhjustatud helendus meres'. Vt ka kalev2.

kalev2 : kalevi : kalevit 'viltja pinnaga villane tugevasti vanutatud riie'
?alamsaksa Garlefes want 'Garlefe (Gardelegeni) kangas, kalev'
On ka arvatud, et sama sõna mis kalev1 eristunud tähenduses; sel juhul oletatud esialgsest tähendusest 'tugev' on kujunenud ühelt poolt tähendus 'tugev mees, hiid, vägilane', teiselt poolt 'tugev riie'.

karv : karva : karva 'loomade ja inimeste naha niitjas sarvainest moodustis; (looma) karvkate; värvus'; mrd 'sulg, suled; seisukord, olemus, välimus'
karune
balti
leedu gauras (hrl mitm gaurai) 'karv(ad); karvatutt; taime kiud'
läti gauri (mitm) 'häbemekarvad'
liivi kōra 'karv; udusulg; värvus'
vadja karva 'karv, harjas; värvus'
soome karva 'karv; karvkate'; mrd 'värvus; olemus, loomus'
isuri karva 'karv; värvus'
Aunuse karjala karvu 'karv; värvus; välimus'
lüüdi karv 'karv; värvus'
vepsa karv 'karvkate, kehakarvad; (karvkatte) värvus'

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
kirderanniku kehva, kehvä
?alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

kesv : kesva : kesva mrd 'oder'
On oletatud, et balti laen, ← tüvi, mille vaste on läti ciesa 'orashein', mrd ciezva 'teatud kõva heintaim', kuid seda on häälikuliselt peetud kaheldavaks. Teisalt on arvatud, et tuletis tüvest kesi, kuid seegi eeldab reeglipäratut häälikuarengut ja tuletussuhet.

kihv : kihva : kihva 'suur väljaulatuv silmahammas'
lõunaeesti kiuhk, kiuhh
liivi kiugõz 'kihv'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kihvatama. Vt ka võhk2.

kirev : kireva : kirevat 'erinevaid värvusi omav; mitmekesine, vaheldusrikas'; mrd 'keeruline, segane, halb' kiri

klahv1 : klahvi : klahvi kõnek 'lonks, suutäis alkoholi'
Võimalik, et sama tüvi mis murdesõnas klahv 'löök, hoop'; sel juhul häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klähmima, lähmama, ja lahmama, samuti murdesõnas klähvima 'lööma'. On ka oletatud, et vene laen, ← vene mrd gloht 'neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

klahv2 : klahvi : klahvi 'muusikariista plaadike, millele vajutamisel tekib kindla kõrgusega heli; paljude masinate, aparaatide vms ümmargune v ruudukujuline detail, millele kasutamisel sõrmega vajutatakse, sõrmis'
saksa van Klave 'klahv'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kḷaff 'klahv'.

knihv : knihvi : knihvi 'kaval võte, nõks, trikk'
saksa Kniff 'näpistus; viik, volt; korts; riugas, vigur, trikk'

kohev : koheva : kohevat 'suurte õhuvahedega, urbne, kobe' kohuma

kohv : kohvi : kohvi 'kohviubadest valmistatud jook'
kuhv, kõhv, kohev
alamsaksa koffe 'kohv'
Paljudesse keeltesse koos kohviubadega levinud sõna pärineb algselt araabia keelest, ← araabia qahwa 'kohv'. Araabia sõna lähtub kohvipuu päritolumaa, tänapäeva Etioopia alal asunud Kaffa kuningriigi nimest.

korv : korvi : korvi 'punutud, enamasti sangaga nõu millegi kandmiseks'
alamsaksa korf 'korv'

kraav : kraavi : kraavi 'kuivenduse v niisutuse otstarbel pinnasesse kaevatav väike tehisveejuhe'
alamsaksa grāve 'kraav'
Eesti keelest on laenatud vadja kravi 'kraav; rattaroobas; uure' ja isuri kravi 'kraav, oja'.

krihv : krihvi : krihvi 'käepide; paadi tull; hobuserauahaak; joove, viinauim'
rihv, krehv, rehv
saksa Griff '(käe)pide, nupp, krihv; haare'

krohv : krohvi : krohvi 'mördist viimistluskiht ehituskonstruktsiooni pinnal'
trohv, kruhv, rohv
Tundmatu päritoluga tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi gråff, kråff 'krohv'.

kuiv : kuiva : kuiva 'veeta vm vedelikuta, väga vähese veega vm vedelikuga; niiskuseta'
liivi kūja 'kuiv'
vadja kuiva 'kuiv'
soome kuiva 'kuiv'
isuri kuiva 'kuiv'
Aunuse karjala kuivu 'kuiv'
lüüdi kuiv 'kuiv'
vepsa kuiv 'kuiv'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüve vaste võib olla handi χǒjәm- 'vähenema, laskuma (veetaseme kohta)', kuid see on häälikuliselt kaheldav.

kurv : kurvi : kurvi 'käänukoht, käänak; kõver, kõverjoon'
kurve
saksa Kurve 'kõverjoon; kurv, käänak'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina curvus, curva, curvum 'kõver, kaarjas'.

kõiv : kõivu : kõivu mrd 'kask'
liivi kȭvaz, kõuv 'kask'
soome koivu 'kask'
isuri koivu 'kask'
Aunuse karjala koivu 'kask'
lüüdi koiv 'kask'
vepsa koiv 'kask'
ersa ki- sõnas kiľej 'kask'
mokša ke- sõnas kelu 'kask', kuj- sõnas kujgor 'kasetoht'
mari kue 'kask'
? mansi χāľ 'kask'
neenetsi χo 'kask'
eenetsi ko 'kask'
nganassaani küo 'kask'
sölkupi k͔üә 'kask'
kamassi kujш, kojш 'kask'
matori kua, kuga 'kask'
Uurali tüvi.

kõrv : kõrva : kõrva 'inimeste jt imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund'
kirderanniku korv
kõrval
liivi kūora 'kõrv'
vadja kõrva 'kõrv'; kõrvaza 'kõrval'
soome korva 'kõrv'; korvassa 'juures'
isuri korva 'kõrv'; korvaas 'kõrval'
Aunuse karjala korvu 'kõrv'; korvas 'kõrval'
lüüdi korv 'kõrv'
vepsa korv 'kõrv'; korvas 'kõrval'
saami (bealje-)goarvi 'kõrvaauk'
? udmurdi kuar 'leht'
? komi kor 'leht'
? neenetsi χa 'kõrv'
? eenetsi 'kõrv'
? nganassaani kou 'kõrv'
? sölkupi k͔ō 'kõrv'
? kamassi ku 'kõrv'
? matori kuh 'kõrv'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Teisalt on oletatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen sama tüve varasemast vastest, mis on tüve sarv laenuallikas. Laenamine pidi toimuma enne, kui indoeuroopa algkeeles toimus häälikumuutus *ḱ- › *ś-, või laenati murdest, kus seda muutust ei toimunud. Vt ka kõrik.

kääv : käävi : käävi 'kangapool; poolikujuline rakumoodustis'
vanavene *kěvĭ 'kääv'
vene cévka 'tapp; jooksmeluu; värtnapool'
vadja tšäävi, tšääve 'kangapool, pool'
soome käämi 'mähis; kangapool, pool'
isuri käämü 'kangapool'
Aunuse karjala kiämi 'kangapool'
lüüdi kiäm 'kangapool'
vepsa käm(u) 'kangapool'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur