[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 154 artiklit, väljastan 30.

kaarus : kaaruse : kaarust 'neljatahuline värviline nöör pealisriiete ilustamiseks'
vene gárus 'kaaruslõng, kaarusnöör'; van 'puuvillriide sort'

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
katma, katt
liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
ka, kaasa, kah, kas
alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kabris : kapri : kabrist 'metskits (Capreolus)' kaber

kaigas : kaika : kaigast 'lühemapoolne jämedam kepp'; mrd 'töövahend, mingi eseme osa'
vadja kadikka, kadikas 'kaigas; murdunud oks'
soome mrd kadikka 'kaigas'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kāika 'kepp' ning eestirootsi kaik 'malakas, teivas', kai 'ront, nott'.

kaiss : kaisu : kaissu 'embus, sülelus'
On arvatud, et lastekeelne moodustis tüvest kaenal.

kaks : kahe : kaht ~ kahte 'põhiarv 2'
lõunaeesti kats
kaha2, kahtlema
liivi kakš 'kaks'
vadja kahsi 'kaks'
soome kaksi 'kaks'
isuri kaks 'kaks'
Aunuse karjala kaksi 'kaks'
lüüdi kakš, kaks, kakś(i) 'kaks'
vepsa kakś 'kaks'
saami guokte 'kaks'
ersa kavto 'kaks'
mokša kafta 'kaks'
mari kok, kok(t)ə̑t 'kaks'
udmurdi ki̮k 'kaks'
komi ki̮k 'kaks'
handi kăt, kătən 'kaks'
mansi kit, kitiγ 'kaks'
ungari két, kettő 'kaks'
neenetsi śiďa 'kaks'
eenetsi śizi, śize 'kaks'
nganassaani śiti 'kaks'
sölkupi śitǝ 'kaks'
kamassi šide 'kaks'
matori kide 'kaks'
Uurali tüvi. Mõnikord on arvatud, et samojeedi keelte sõnad on teise päritoluga. kaha2 ja kahtlema lähtuvad tüve nõrgast astmest: kaha2 on vana käändevorm, kus tüvevokaal on erandlikult -a; kahtlema tüves on lisahäälik -t-. Vt ka kaheksa, kahkvel ja kõhklema.

kalits : kalitsa : kalitsat mrd 'tasku'
vanavene kalitá 'tasku, kott'
Laen on muganemisel muutunud ts-liiteliste sõnade sarnaseks.

kaljas : kaljase : kaljast 'kahemastiline kahvelkuunar'
hollandi galjas 'kaljas'
saksa Galeasse, van Galeas, Gallias 'kaljas'
rootsi galeas 'kaljas'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Paljudes keeltes levinud merendustermin pärineb algselt itaalia keelest, ← itaalia galeazza 'suur galeer'. Tõenäoliselt oli sõna kasutusel ka alamsaksa keeles, kuid selle kohta kindlad andmed puuduvad. Kaljased hakkasid levima uusajal, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

kallas : kalda : kallast 'veekoguäärne maismaariba; maa (vastandatuna merelolekule); mäe, künka vms nõlv'; mrd 'kallakas, veerjas, libajas'
kaldu, kallal
alggermaani *χalþa-z
vanaislandi hallr 'nõlv(ak), kallak, mäekülg; viltune, kaldus'
vadja kallas 'kallas, rand; mägi, mäeveerg'
soome kallas 'kallas, kaldajärsak, perv'
isuri kallas 'järsak, nõlvak'
lüüdi kautoi 'kaldu, viltu'
? vepsa kaľťľi 'kaudu, mööda, piki'
Laenatud on ka teine laenuallika tüve tuletis, kallama.

kallis : kalli : kallist 'hinnaline, palju maksev, kulukas; tähtis, väärtuslik; armas, südamelähedane; õnnis, püha, pühalik'
Salatsi liivi kaľľ, kalds 'hinnaline, palju maksev'
vadja kallis 'hinnaline, palju maksev; armas; püha, pühade (päev)'
soome kallis 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
isuri kallis 'hinnaline, palju maksev; armas; püha, pühade (päev)'
Aunuse karjala kaľľiš 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; püha, pühade (päev); armas'
lüüdi kaľľiž 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
vepsa kaľľiž 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
On oletatud, et indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *h2al-ye-(s), *h2al-yo-(s), mille vaste on vanaislandi elja 'armuke, kõrvalnaine', elskr 'armas'. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kallim (keskvõrre) 'hinnalisem, rohkem maksev'.

kalmus : kalmuse : kalmust 'veekogude kaldaosas kasvav mõõkjate lehtedega lõhnav rohttaim (Acorus calamus)'; mrd 'võhumõõk'
kalbus, kalm, kalmuk(as), kalpus
saksa Kalmus 'kalmus'

kalts : kaltsu : kaltsu 'vana katkine riideräbal; katkine, kuid kantav riietusese; allakäinud inimene'; mrd 'riidest säärekatted'
kaltsad, kaltserdama
vanavene
vene kolóša 'sääris, suka- v püksisäär'
soome kalsu 'naiste lumesukk'; mrd 'sääris; sukasäär'
Aunuse karjala kalzu 'sääris'
lüüdi kaľž '(naiste kotiriidest) sääris (tule ja kuumuse kaitseks alet põletades)'
vepsa kaľž 'sääris'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). On ka oletatud, et tüvi on laenatud mõnest germaani keelest, häälikuliselt sobiv laenuallikas oleks nt keskülemsaksa kalze 'sukk'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kals, kalts, kalso 'kalts'. Vt ka kilts.

kamps : kampsu : kampsu 'komps, pamp'
liivi kams 'voor [?]'
soome kampsut (mitm) 'asjad, riistad, kola; riidekraam'
isuri kampsu 'asi, ese'
Aunuse karjala kamsut (mitm) 'asjad, koli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Lähedane tüvi on nt sõnades kimps ja komps1.

kangas : kanga : kangast 'kangaspuudel v kudumismasinal laia lindina valmistatud pikk riidetükk; lõimelõngad käärimisel'
alggermaani *ganǥa-z
taani gang '40 lõimelõnga'
keskülemsaksa ganc 'kindel lõngade arv lõimes'
alamsaksa gank 'kindlaks määratud, kindlast lõngade arvust koosnev lõime laius'
liivi kāngaz 'kangas, riie'
vadja kangas 'linane kangas; riie, riidematerjal'
soome kangas 'kangas, riie'
isuri kangas 'valmis kodukootud või kootav linane kangas'
Aunuse karjala kangas 'kangas, riie; kangasteljed'
lüüdi kangaz '(kootav) kangas; kangasteljed'
vepsa kangaz 'valmis kodukootud või kootav kangas; (üles pandud) lõimed'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *kangura-, mille vasted on vanaislandi ko̜ngur liitsõnas ko̜ngur-váfa 'ämblik' ja saksa Kanker 'pikkjalg (teatud ämblik)', või alggermaani *χanǥa-z, *χanga-, mille vasted on keskülemsaksa hanc liitsõnas umbe-hanc 'keep; eesriie' ja gooti hāh liitsõnas faura-hāh 'eesriie'.

kannas : kannase : kannast 'maakitsus'
soome kannas 'maakitsus; jalase tagaosa, kand'
Soome sõna on tuletis tüvest kand. Eesti murretes on vormilt sama tuletis tuntud tähenduses 'hui tagumine osa'.

kannus : kannuse : kannust 'ratsaniku saapakontsa külge käiv metallese hobuse ergutamiseks; küüniselaadne terav moodustis mõnede lindude v imetajate jäsemeil' kand

kants1 : kantsi : kantsi 'kaitseehitistega ümbritsetud tugevasti kindlustatud asula; kindel tugi, võimas tugipunkt'; mrd 'kaitsemüür; varemed; alusmüür; kõrgendik; vall, kuhjatis'
kirderanniku kantsi
alamsaksa schanze 'kuiv haokubu; kindlustus, (kaitse)vall, kaitserinnatis'

kants2 : kantsu : kantsu mrd 'taime tüügas, konts; kannikas; millegi tagumine või alumine osa; jahvatamisel, rehepeksul üle jäävad tera osad'
Häälikuliselt ajendatud tüvi (lähedased tüved on nt konts1 ja känts) või variant tüvest kand, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kaps : kapsi : kapsi mrd 'kõbus, käbe, tragi' kapsama

kapsas : kapsa : kapsast 'köögivili ja söödakultuur (Brassica oleracea)'
kapust(as), kapst(as), kapus, kaapsus, kaapsas
vene kapústa 'kapsas'
Murdevariandid peegeldavad sõna muganemisastmeid. Pikavokaalsed variandid võivad olla läti keelest laenatud, ← läti kāposti (mitm) 'kapsas', või vähemalt läti keele poolt mõjutatud.

karbas : karpa : karbast 'kormoran (Phalacrocorax carbo)'
soome mrd karppa liitsõnas kala-karppa 'pütt (Podiceps)'
Sõna on registreeritud vaid kirderannikumurretes, kust ta on toodud kirjakeelde rööpterminina võõrsõnalise linnunimetuse kormoran kõrvale.

karbus : karbuse : karbust mrd 'meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki; kapuutsi moodi naiste talvemüts'
eestirootsi karbûsa, karbωs 'punasega ääristatud must kapuuts'
baltisaksa Karpuse 'reisimüts, kapuuts'
Sõna võibki olla murretesse laenatud mitmest allikast: Hiiumaal, kus sõna esineb tähenduses 'naiste talvemüts', on tegemist eestirootsi laenuga; mandril aga, kus esineb tähendus 'meeste talvemüts', on tegemist baltisaksa laenuga (ei saa välistada ka laenu soomerootsi murretest, ← soomerootsi karbús, kárbus 'kapuuts').

karus : karuse : karust mrd 'koger'
karrus, karuus, karos
alamsaksa karuske, karusse 'koger'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karos 'koger'.

kas (küsi-, side- v rõhutav sõna) kaasas

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

kaugas : kauka : kaugast 'tasku, eriti kahekordse pihaga meestesärgi põu, mida kasutati taskuna'
?läti kabata 'tasku'
Läti sõna võib olla laenuallikaks, kui eeldada keerulist muganemiskäiku: läti sõna lõpuosa -ata on asendatud liitega -ugas, selle liite lisamisel on -b- vokaalide vahelt kadunud.

kaunis : kauni : kaunist 'esteetiliselt meeldiv, ilus; selge, päikesepaisteline, meeldiv; sisemiselt v sisult väärtuslik; õnnelik, meeltülendav vms; üsna suur v rohke; üsna (suurel määral), küllaltki'
alggermaani *skauniz
gooti *skauns 'sarmikas, veetlev'
vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
saksa schön 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
vadja kaunis 'punane; ilus'
soome kaunis 'ilus'
isuri kaunis 'ilus (ilma kohta)'
Aunuse karjala kauniš 'ilus; selge (ilma kohta)'
lüüdi kauńiž 'ilus'
Laenatud võib olla ka mõni germaani tüve hilisem vaste, kena. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kanes 'üsna, päris'. Vt ka kann1, sulnis.

kauss : kausi : kaussi 'savist, klaasist vm materjalist ümmargune v ovaalne sügav(am) nõu harilikult toitude säilitamiseks v serveerimiseks'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
On ka arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kouwese, kouwesche, kauseke '(suur) kauss'. Varem on laenatud tüve balti vaste, kahv. Eesti keelest on laenatud soome mrd kaussi 'kulp, kopsik'.

kelts : keltsa : keltsa 'veel sulamata maasisene, ka maapealne jää v jäätükk'
On arvatud, et tüve kirs variant, mida on mõjutanud rootsi tjäle, van kjäla, käla 'kelts'. Teisalt on arvatud, et tüvi (kel-) on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kelias 'tee' ja läti ceļš 'tee', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome keli '(talvised) teeolud', Aunuse karjala keli '(talvised) teeolud' ja lüüdi keľi '(talvised) teeolud'.

kenus 'uhkelt kõveras, kaardus'
alggermaani *kenw-, *kenu-
vanaislandi kinn 'põsk, pale; paadi vöör'
saksa Kinn 'lõug; (laeva, paadi) kiilupuu esiosa'
soome kenossa 'tahapoole kaldus v painutatud'; mrd keno 'paadi pära- või esiosa; ree kaarduv esiosa'
Kirjakeeles esineb tüvi vaid seesütlevavormilises määrsõnas. Kirderannikumurretes on registreeritud ka omadussõna kenu 'püstine, kaarjas', samuti on murretes tuntud liitsõna kenukael 'kõverkael'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur