[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 622 artiklit, väljastan 30.

ka 'samuti; isegi, koguni; ometi' kaasas

kaabu : kaabu : kaabut '(meeste) pehme kübar'; mrd 'veekindlast riidest vihmamüts' kaap

kaak1 : kaagi : kaaki 'häbipost; võllas'
alamsaksa kāk 'häbipost'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kāk 'võllas'. Vt ka kaak2.

kaak2 : kaagi : kaaki 'võllaroog, kaabakas; sänikael'
Tõenäoliselt sõna paskaak lühenenud variant, säilinud on ainult rõhuline silp. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis kaak1.

kaal1 : kaali : kaali mrd '(linane) rätik v riie (surilina, kirstulina, laudlina, mõrsjalinik, pea- v õlarätt)'
liivi kōļ 'sall; side; vöö; sukapael'
Sõna on levinud lõunaeesti murretes. Võib olla sama tüvi mis kael (lõunaeestis kaal), tähendusülekanne võib olla toimunud rätiku kandmisviisi põhjal (õlgadel, ümber kaela). Sellisel juhul on liivi vaste eesti keelest laenatud.

kaal2 : kaali : kaali 'ristõieline söögi- ja söödajuurvili (Brassica napus rapifera)'
kaalikas
vanarootsi kāl 'kapsas'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa mrd kāl 'kapsas' (levinum alamsaksa variant on häälikuliselt laenuallikaks sobimatu kōl). Eesti keelest on laenatud vene mrd kálik(k)a 'kaalikas' (← kaalikas).

kaal3 : kaalu : kaalu 'seade keha massi mõõtmiseks; keha v aine mass; tähtsus, mõju'; van 'teatud kaaluühik'
alamsaksa schale 'kauss; jooginõu; teatud mõõtühik; kaalukauss'

kaame : kaame : kaamet 'surnukahvatu; jube, õudne'
soome kaamea 'õudne, kole'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On andmeid, et tüvi on olnud ligilähedases tähenduses tuntud ka saarte murdes: kaam 'vaikne, kahvatu', kaame 'kahvatu, hallikas'. Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kamul.

kaan : kaani : kaani 'lamedakehaline iminappadega (magevee)rõnguss, kes imeb loomade ja inimeste verd'
kaanima
Tundmatu päritoluga tüvi.

kaap : kaabu : kaapu '(meeste) pehme kübar'
kaabu
vanarootsi kāpa 'kapuuts; kapuutsiga keep'
kaabu on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

kaart : kaardi : kaarti 'eriotstarbeline paksemast paberist vm materjalist ristkülikukujuline leheke; selline leheke (sageli pildiga) posti teel saatmiseks ja kirjalike teadete edastamiseks; maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis'
kaard
alamsaksa karde, karte 'kaart'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina charta 'papüürusleht', vanakreeka chártēs 'papüürusleht; kirjutis'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kāṭ 'maakaart; postkaart, mängukaart'.

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
katma, katt
liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kaasa : kaasa : kaasat 'üks abielupool teise abielupoole suhtes' kaasas

kaba : kaba : kaba '(pikerguse eseme) laiem osa v ots; puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka kabajantsik.

kabe1 : kabe : kabet 'kahe vastase lauamäng eriliste mänguplaadikestega tumedate ja heledate ruutudega nelinurksel laual' kabu1

kabe2 : kabeda : kabedat 'käbe, kärmas; tragi; korralik, kena; peenike, sale; täbar, vilets'; mrd 'kerge kuiv külm'
soome kapea 'kitsas; peenike, sale; napp, kasin, piiratud'
Aunuse karjala kabei, kappei 'vähene, napp'
Läänemeresoome tüvi.

kabel : kabeli : kabelit 'väiksem sakraalhoone; hoone kalmistul surnute hoidmiseks ja matusetalituseks; hauakamber'; mrd 'surnuaed'
alamsaksa kapelle 'kabel'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← capella 'kabel'.

kaber : kabra : kapra 'metskits (Capreolus)'
kabris
alggermaani *χafra-z, *χaƀra-z
vanaislandi hafr 'sokk'
vanainglise hæfer 'sokk'
liivi kabbõr 'tikutaja, taevasikk (Gallinago gallinago)'
Salatsi liivi kabr 'sokk'
vadja kabris 'metskits [?]'
soome kauris 'kaljukits; metskits'; mrd kapris 'sokk, kaljukits'
isuri kabris 'metskits [?]'
Aunuse karjala kabris, kabriz 'kits, sokk; kaljukits'
vepsa rhvl kabrō 'sokk'
Tüvi oli säilinud vaid kohanimedes, nt Kaberneeme, taaselustati kirjakeeles 20. sajandi lõpukümnenditel. kabris on tüve rööpvariant.

kabi : kabja : kapja 'teatud taimtoiduliste imetajate varba otsa ümbritsev ja kaitsev kõva nahamoodustis'
liivi käbā 'kabi'
vadja kabja 'kabi; sõrg'
soome kavio 'kabi'
isuri kabja 'kabi'
Aunuse karjala kabju 'kabi; sõrg'
lüüdi kabď(e), kabju, kabje 'kabi'
vepsa kab́j 'kabi'
? saami guobir 'sõrg; (kõrvamärgi) haru'
On oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χāfa-z, mille vasted on vanaislandi hófr 'hobusekabi' ja vanarootsi hōv(er) 'hobusekabi', kuid see on häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kabe 'hobusekabi'.

kabli : kabli : kablit 'kõblas; kartulikonks; sõnnikukonks'
Tõenäoliselt tüve kõblas variant. On ka oletatud, et vene laen, ← vene skóbel 'liimeister, koorimisraud'; kõnek 'lusikanuga; kaabits, kaapenuga'. Ka samatüveline tegusõna kablima võib olla vene keelest laenatud, ← vene skoblít, skáblivat 'kaapima, kraapima'.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
kabe1
alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

kabu2 : kabu : kabu mrd 'kohihärg (harva -oinas, -koer, -kukk); sarvloom, lehm'
On arvatud, et sama tüvi mis kabu1. Tähenduses 'kohikukk' on sõna rahvaetümoloogiliselt segunenud tüvega kabun. Vt ka kabu-3.

kabu-3 liitsõnas kabuhirm 'tugev hirm, paanika'
On arvatud, et sama tüvi mis kabu2 või mis sõnas kabisema või kablutama2.

kabun : kabuna : kabunat 'kohikukk'
kabul
alamsaksa kappūn 'kohikukk'
Vt ka kabu2.

kada : kada : kada 'ragulka'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kadal : kadala : kadalat 'vilets, armetu'; mrd 'lühinägelik; pilus, kissis'
alggermaani *skaþala-z
vanaülemsaksa scadal 'halb, alatu, petislik'
alggermaani *χatala-z
vanaülemsaksa hazzal 'vaenulik'
vadja katala 'vilets, armetu'
soome katala 'vilets, armetu; alatu, põlatud; ilge, nurjatu'
Aunuse karjala van kadal 'õnnetu, osatu; hädavares'
Võib olla ka soome keelest laenatud, sest esineb peamiselt kirderannikumurretes ja nende naabruses.

kade : kadeda : kadedat 'teiste saavutuste, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav'; mrd 'kurja silmaga (nõiduja, kaetaja)'
alggermaani *skaþ-
gooti skaþis 'kahju, ülekohus'
vanaislandi skaði 'kahju, kaotus, hukk, surm'
vanainglise sceaða 'kurjategija, varas, mõrvar, vaenlane; kahju'
liivi kad 'kade, pahatahtlik'
soome kade 'kade'
isuri kadehtia 'kadestada [?]'
karjala kajeh 'kade'
vepsa kade͔h 'kade; ahne'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *χat-, mille vasted on vanaislandi hatr 'viha, vaen, vimm', gooti hatis 'viha, vaen, vimm' ja inglise hate 'viha, vihkamine', kuid see ei sobi häälikuliselt nii hästi.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kael : kaela : kaela 'pead ja keret ühendav kehaosa'
lõunaeesti kaal, kirderanniku kaul(a)
balti
leedu kaklas 'kael'
läti kakls 'kael'
liivi kaggõl 'kael'
vadja kagla 'kael'
soome kaula, mrd kakla 'kael'
isuri kagla 'kael'
Aunuse karjala kaglu 'kael'
lüüdi kagl(e͔) 'kael'
vepsa kagl 'kael'
Vt ka kaal1.

kaema : kaeda : kaen mrd 'vaatama; kontrollima; proovima; kompama, puudutama; püüdma; hankima, muretsema; hoolitsema; otsima, valima'
kaetama
soome kajota 'puutuda, puudutada; sekkuda'; mrd 'mõjuda; arvesse võtta, hoolida'
saami gádjut 'päästa'
? handi χaj- 'millegagi kokku põrkama; tabama, pihta saama (tulistades, visates, lüües)'
? mansi χɔ̄j- 'puudutama, tabama'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Vt ka kaits(e)ma.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur