[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

haaval 'üksustena pidevas järgnevuses, osadena, kaupa' haav

haavel : haavli : haavlit 'ümar pliikuulike väikeulukite laskmiseks'
saksa Hagel 'rahe; jämedad haavlid'
Vanemast murdekeelest on kirja pandud ka laenuallikale lähem variant haagel.

hall1 : halla : halla 'veeaurust tekkinud ebaühtlane jääkristallide kiht maapinnal, taimedel ja esemetel'
balti
leedu šalna 'hall'
läti salna 'hall; kerge hommikukülm'
liivi ōla 'hall; öökülm'
vadja alla 'hall; härmatis; öökülm'
soome halla 'hall; öökülm'
isuri halla 'hall; öökülm'
Aunuse karjala hallu 'hall; öökülm'
lüüdi hall(u) 'hall; öökülm'
vepsa hall 'hall; öökülm'
saami suoldni 'kaste; aur vee v maa kohal; hall'
Vt ka hall2.

hall2 : halli : halli 'värvuselt musta ja valge vahepealne'; mrd 'kae; hall loom'
hallitama
liivi 'hallhüljes'
vadja halli '(vanadusest) hall; halli karva'
soome halli 'hall; hallhüljes'
isuri halli 'hall, valge (juuste v karvade kohta)'
karjala halli (valge v pruuni koera nimi)
Tõenäoliselt tuletis tüvest hall1 .

haspel : haspli : hasplit 'riist lõnga vihti kerimiseks; muu seda meenutav seadeldis'
saksa Haspel 'haspel'

hell : hella : hella 'täis armastust, õrnust, õrn; puudutuse vastu tundlik'
helde
vadja ellä 'hell, õrn; tundlik'
soome hellä 'hell, õrn; leebe, lahke; tundlik, valuline'
isuri hellä 'hell, õrn'
Aunuse karjala hellü 'hell, õrn; tundlik; erk'
lüüdi helduda 'heldida, härduda; valusaks muutuda'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas helde on astmevahelduslike tüvede analoogial tekkinud tüvevariant. Vt ka heller-.

hiigel- 'väga suur, tohutu' hiis

hool : hoole : hoolt 'kellegi v millegi vajaduste rahuldamine, heas seisundis hoidmine; mure, et miski edeneks, laabuks, teoks saaks'
liivi ūoļ 'mure, hool'
vadja oolõva 'hoolas, hoolikas'
soome huoli 'mure; kurvastus; hoolitsus'
isuri hooli 'mure; hoolitsus'
Aunuse karjala huoli 'mure; hoolitsus'
lüüdi huoľ 'mure; hoolitsus'
vepsa hoľ 'mure'
? saami soallut 'hambaid torkida, tikuga puhastada'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu žala 'kahju'.

hull : hullu : hullu 'mõistuse kaotanud, nõdrameelne; pöörane, meeletu'
ullike
liivi ul 'hull; meeletu'
vadja van ullu 'hull, hullumeelne; marutõbine; rumal, loll'
soome hullu 'hull; napakas; rumal; meeletu, pöörane; veider'
isuri hullu 'hull; meeletu'
karjala hullu 'hull; meeletu'
Läänemeresoome tüvi.

humal : humala : humalat 'õlle valmistamisel kasutatav taim (Humulus lupulus)'
alggermaani *χumalan-
rootsi humle 'humal'
norra humle 'humal'
islandi humall 'humal'
liivi umāl 'humal'
vadja umala 'humal'
soome humala 'humal; joove'
isuri hummaala 'humal; joove'
Aunuse karjala humal 'joove'
lüüdi humal 'joove'
vepsa humal 'humal; joove'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on turgi päritolu. Selle vasted on nt tatari qolmaq 'humal', tšuvaši χǝ̑mla 'humal'. Turgi tüvi on slaavi algkeele vahendusel jõudnud germaani algkeelde. Otse turgi keeltest on tüvi laenatud mitmesse kaugemasse sugulaskeelde, nt ungari komló 'humal' ja mari umla 'humal'.

huul : huule : huult 'inimese suu üks liikuv lihaseline äär'
liivi ūļ 'huul, mokk'
vadja uuli 'huul, mokk'
soome huuli 'huul'
isuri huuli 'huul'
Aunuse karjala huuli 'huul'
lüüdi huuľ(i) 'huul'
vepsa huľ 'huul'
saami sulla 'suund'
? idahandi lul 'suu'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi.

häil : häilu : häilu 'järsuveeruline tasase põhjaga sulglohk; puude väljalangemisest v rühmiti raiumisest tekkinud tühik puistus'
Tundmatu päritoluga tüvi. Vanemast murdekeelest tähenduses 'katel' registreeritud sõna on kirjakeeles oskussõnana uutes tähendustes kasutusele võetud. On arvatud, et sama tüvi on ka murdesõnas äil 'saksa häll'.

häll : hälli : hälli 'kätki, korvi- v kastikujuline kiigutatav magamisase imikule v väikelapsele'
liivi äl 'häll; kiik'; ällõ 'kiikuda, kõikuda'
On arvatud, et häilima tüve variant. On oletatud, et tüve vasted on ka soome hällä 'vallatu noor inimene, plikanähvits' ja soome mrd hellua 'õõtsuda, kõikuda'.

hääl : hääle : häält 'kõris olevate kurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli'
liivi ēļ 'hääl; heli'
vadja ääli 'hääl; lauluviis'
? soome ääni 'hääl; heli'
? isuri ääni 'hääl'
? Aunuse karjala iäni 'hääl; kisa; lauluhääl'
? lüüdi iäńi 'hääl'
? vepsa äń 'hääl'
? saami jietna 'hääl; heli'
? ungari ének 'laul'
Soome-ugri tüvi, juhul kui eesti, vadja ja liivi keeles on toimunud teisene häälikumuutus n > l.

höövel : höövli : höövlit 'riist puidu v metalli pinna töötlemiseks edasi-tagasi liikuva lõiketeraga laaste lõigates'
alamsaksa hovel 'höövel'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur