[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

aun : auna : auna 'umbrõuk, piklik virn'
soome auma 'aun; virn; kuhi'
Aunuse karjala aunu 'aun'
lüüdi aune͔ 'virn; kuhi'
Läänemeresoome tüvi.

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
kirderanniku kauna
soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

paun : pauna : pauna 'spetsiaalne kott v tasku millegi kaasavõtmiseks v kaasaskandmiseks, märss, seljakott, ranits'
balti
läti pauna 'väike müts; ranits, komps'
liivi pōna 'ranits, komps; pesa'
soome van srmt pauna 'kott, paun'
Soome vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud.

raun : rauna : rauna 'kivihunnik, kivivare, kangur'
algskandinaavia *hrauna
vanaislandi hraun 'kivihunnik; kivine maapind; laava'
taani røn 'väiksed kivid merepõhjas'
soome mrd rauna 'jäme kruus, väikesed kivid järve põhjas'
Eraldi laen võib olla vadja raunio 'kivihunnik, kivivare', soome raunio 'varemed, rusu, ahervare; kivihunnik', isuri raunio 'kivihunnik', karjala raunivo 'kivihunnik; töövõimetu inimene, inimvare; kasutuskõlbmatu tööriist', ← algskandinaavia *hraunia- (tuletis tüvest *hrauna).

ruun : ruuna : ruuna 'kastreeritud täkk'
alamsaksa rune 'ruun'
On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi van rune 'ruun'. Eesti keelest on laenatud liivi rūna 'ruun' ja vadja ruuna 'ruun'.

saun : sauna : sauna 'köetav hoone v ruum higistamiseks, vihtlemiseks, pesemiseks, ka muuks otstarbeks'
?alggermaani *stakka-
vanaislandi stakkr 'kuhi, hunnik'
inglise stack 'kuhi, hunnik'
rootsi mrd stake, stäck 'kolle, tulease'
liivi sōna 'saun'
vadja sauna 'saun'
soome sauna 'saun'
isuri sauna 'saun'
Aunuse karjala saunu 'saun'
saami suovdnji 'lumme kaevatud auk'
Laenatud võib olla ka germaani tüve skandinaavia vaste, taak. On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *sāpna- 'seebikoda'.

õun : õuna : õuna 'kerajate lihakate viljadega puu (Malus) vili'
kirderanniku oun
● ? liivi umār 'õun'
vadja õuna 'õun'
? soome omena 'õun'
? isuri ommeena 'õun; kartul'
? karjala rhvl omena (lapse v looma hellitusnimi)
? ersa umaŕ 'õun; maasikas'
Võib olla läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt jidga åmuno, amun 'õun', kuid see on kaheldav.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur