[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

eks (nõrk kinnitus- v rõhusõna; usutlussõna) ei
vadja enkose, enks 'kas ma ei, eks'
soome eikös 'kas (siis) ei'

kaks : kahe : kaht ~ kahte 'põhiarv 2'
lõunaeesti kats
kaha2, kahtlema
liivi kakš 'kaks'
vadja kahsi 'kaks'
soome kaksi 'kaks'
isuri kaks 'kaks'
Aunuse karjala kaksi 'kaks'
lüüdi kakš, kaks, kakś(i) 'kaks'
vepsa kakś 'kaks'
saami guokte 'kaks'
ersa kavto 'kaks'
mokša kafta 'kaks'
mari kok, kok(t)ə̑t 'kaks'
udmurdi ki̮k 'kaks'
komi ki̮k 'kaks'
handi kăt, kătən 'kaks'
mansi kit, kitiγ 'kaks'
ungari két, kettő 'kaks'
neenetsi śiďa 'kaks'
eenetsi śizi, śize 'kaks'
nganassaani śiti 'kaks'
sölkupi śitǝ 'kaks'
kamassi šide 'kaks'
matori kide 'kaks'
Uurali tüvi. Mõnikord on arvatud, et samojeedi keelte sõnad on teise päritoluga. kaha2 ja kahtlema lähtuvad tüve nõrgast astmest: kaha2 on vana käändevorm, kus tüvevokaal on erandlikult -a; kahtlema tüves on lisahäälik -t-. Vt ka kaheksa, kahkvel ja kõhklema.

kiks : kiksu : kiksu mrd 'kartulikonks'; lastek 'hammas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kikkis ja niks.

käks : käksi : käksi 'väike pootshaak hülgejahiks'
liivi kekš 'väike pootshaak, käks'
soome keksi 'pootshaak'
Läänemeresoome tüvi. Eesti või soome keelest on laenatud vanarootsi käkse 'konks; pootshaak'. Teisalt on arvatud, et laenusuund on vastupidine: tüvi on läänemeresoome keeltesse laenatud vanarootsi keelest.

köks : köksi : köksi 'väike hunnik, väike koorem; väike viletsapoolne hoone'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades käkk, kökats ja kõkats.

laks : laksu : laksu 'heledalt kõlav löök'
plaks
liivi laks 'kõrvakiil'
vadja plaksu 'plaks, laks'
soome van srmt laksahtaa 'kiiresti matsutavat häält teha'
isuri plaksudella 'plaksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laps2, latsuma, loksuma, luksuma, lõks, naksama, pliks, lakatama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bḷåks 'lööma, peksma; plaksuma, paugutama; löök, plaks'.

lõks : lõksu : lõksu 'hrl vedruga v langeva uksega püünis; vedruga v klambritaoline kinnitus- v sulgemisvahend' loksuma

maks : maksa : maksa 'selgroogsete kõhuõõnes asetsev punakaspruun, kahest sagarast koosnev elund'
liivi maksā 'maks'
vadja mahsa 'maks'
soome maksa 'maks'
isuri maksa 'kala maks; (mitm) looma siseelundid'
Aunuse karjala maksu 'maks'
lüüdi maks 'maks'
vepsa maks 'maks'
lõunasaami mueksie 'maks'
ersa makso 'maks'
mokša maksa 'maks'
mari mokš 'maks'
udmurdi mus 'maks'
komi mus 'maks'
handi mŏγəʌ, măγəl 'maks'
mansi mājt 'maks'
ungari máj 'maks'
neenetsi midᵊ 'maks'
eenetsi muz 'maks'
nganassaani mitǝ 'maks'
sölkupi mī̮te 'maks'
kamassi mi̮tǝ 'maks'
Uurali tüvi.

miks (küsiv-siduv sõna) mis

muks : muksu : muksu '(kõva) kühmuke, mügar'; kõnek 'müks'
soome muksia 'klobida', muksu 'löök, hoop, müks'
isuri muksaa 'tasakesi toimetada'
karjala mukšata '(pehmelt) ümber ajada, kukkuda lasta', mukšu '(pehme) löök'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

möks : möksi : möksi kõnek 'püdel mass'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt möga.

müks : müksu : müksu 'kerge löök, tõuge'; mrd 'mügar, kühm, mühk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades muks, mügar.

naks : naksi : naksi 'tragi, traks, kraps'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas naksama.

niks : niksi : niksi 'pulk lõnga kerimiseks'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kiks.

oks : oksa : oksa 'puu v põõsa tüvest v selle harust lähtuv, hrl puitunud varreharu'
liivi oksā 'oks'
vadja õhsa 'oks'
soome oksa 'oks'
isuri oksa 'oks'
Aunuse karjala oksu 'oks, haru'
lüüdi oks 'oks'
vepsa oks 'oks'
saami oaksi 'oks; sarve haru'
mari ukš 'oks'
? udmurdi usi̮ 'äke'
? komi vos 'haru, oga'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-permi tüvi.

paks : paksu : paksu 'suhteliselt suure ristlõikepinnaga; täidlane, tüse; tihe; püdel, puderjas'
algindoiraani *badzu-
vanaindia bahú- 'palju, suur, paks'
vadja paksu 'lihav, jäme; rase'
soome paksu 'jäme; tihe; tuhm, kõlatu'
isuri paksu 'paks; püdel; rase; rikas'
karjala paksu 'jäme; priske, tugev; rase'
lüüdi puaks 'tihe'
vepsa paks 'tihe'

püks : püksi : püksi (hrl mitm) 'alakeha kattev säärtega rõivas'
pöksi(d)
alamsaksa boxe, buxe 'püks'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pixen (mitm) 'püksid'.

räks : räksi : räksi 'tuleraud'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades raksama, rõksuma, täksama.

saks : saksa : saksa 'kõrgemasse ühiskonnakihti kuuluv v paremal järjel olev inimene, härra, isand'; van 'sakslane'
algskandinaavia
vanaislandi saxar (mitm) 'sakslased'
vanarootsi saxe 'Saksimaa elanik; kaupmees'
alamsaksa sasse 'Saksimaa elanik'
saksa Sachse 'Saksimaa elanik'
liivi saksā 'saksa; sakslane; (sakslasest) mõisaomanik'
vadja saksa 'saksa keel; sakslane; saks'
soome saksa 'saksa keel'
isuri saksa 'härra; sakslane'
karjala saksa 'rikas inimene'
Vt ka pati-.

suks : sukse : sukse (hrl mitm) 'kangaspuude tallalaud' suusk

taks : taksi : taksi 'tasu-, maksumäär, (kindel) hind v tasu, tariif; norm, määr'
saksa Taxe 'taks, norm, määr, kindlaksmääratud hind; hinnanguline maksumus'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina taxa 'hinnang'.

uks : ukse : ust 'hoone v ruumi sisse- ja väljapääsu sulgev tarind'
uss-2
liivi ukš 'uks'
vadja uhsi 'uks; jalgvärav; luuk'
soome mrd uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
Aunuse karjala uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
lüüdi ukš 'uks; jalgvärav; luuk'
vepsa ukś 'uks; jalgvärav; luuk'
saami uksa 'ukseava; uks; värav'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on leedu uoksas 'avaus, õõnsus'. uss-2 liitsõnas ussaed on tüve lõunaeestiline variant, milles on toimunud muutus *ks › ss.

vaks : vaksa : vaksa 'väljasirutatud pöidla ja esimese v keskmise sõrme vahekaugus rahvapärase pikkusmõõduna'
vaksik
liivi vaksā 'vaks'
vadja vaassa, vaahsa 'vaks'
soome vaaksa 'vaks'
isuri vaaksa 'vaks'
Aunuse karjala vuaksu 'vaks'
lüüdi voaks(e͔) 'vaks'
vepsa vaks 'vaks'
saami vuoksi 'vaks'
ersa vaks 'vaks'
mokša vaks 'vaks'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

viks1 : viksi : viksi 'korralik, tubli, usin; kärmas'
saksa fix 'kindel; viks, tubli, kärmas'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt ladina päritolu, ← ladina fixus 'kindel, jääv'. Eesti keelest on laenatud vadja viks(a) 'vilgas, viks'.

viks2 : viksi : viksi 'jalanõude määre'
saksa Wichse 'viks'
Samatüveline tegusõna viksima võib samuti olla laenatud, ← saksa wichsen 'viksima'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi viks 'viks'.

vuks- liitsõnas vukssaag 'käsisaag'
saksa Fuchsschwanz 'rebasesaba; käsisaag'
Laenuallikas on liitsõna, Fuchs 'rebane' + Schwanz 'saba'. Liitsõna esikomponent on laenatud, järelkomponent asendatud sisult sobiva sõnaga. Murdeti esineb ka tervikuna laenatud liitsõna vuksvants.

üks : ühe : üht ~ ühte 'põhiarv 1; keegi'
lõunaeesti üts
üha
liivi ikš, ükš 'üks'
vadja ühsi 'üks; ainult, vaid; sama'
soome yksi 'üks'
isuri üks 'üks; sama'
Aunuse karjala üksi 'üks; ühine; sama; keegi'
lüüdi ükš 'üks; mingi; sama'
vepsa ükś 'üks; sama'
saami okta 'üks; keegi'
ersa vejke 'üks; sama'
mokša f́ḱä 'üks'
mari ik 'üks; ühe-, sama-'; ikte 'üks; ainuke'
udmurdi odig 'üks'
komi e̮ti, e̮ťik 'üks'
handi ĭt, 'üks'
mansi akw, ak 'üks'
ungari egy 'üks; keegi, mingi (määramata artikkel)'
Soome-ugri tüvi. Vt ka üheksa ja üsna.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur