[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

hudi : hudja : hutja 'ritv, latt; vits, vemmal'
hutjama, udi, utjama
liivi uḑā 'teivas paadi lükkamiseks'
soome van hutja 'loomade ajamiseks kasutatav vemmal; puuokstest tehtud luud'
isuri hudja 'paari meetri pikkune kaseritv'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ubima. Eesti keelest on laenatud läti mrd uds 'pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse'.

kudi : kudi : kudi 'kõdi' kõdi

kõdi : kõdi : kõdi 'naha kergel puudutamisel v silitamisel tekkiv närviärritus, mis kutsub esile reflektoorseid tõrjeliigutusi ja naeru'
kudi
liivi gõdīņţõ, kitīņţõ, kutīņţõ 'kõditada'
vadja kutisa 'end liigutada; sibelda'; kuduttaa 'kõditada'
soome kutiaa 'kõdi karta; sügeleda, kõdi olla'
isuri kutissa 'kõdi olla; kõditada'
karjala kutšuttoa 'kõditada; sügeleda'
lüüdi kutšutada 'kõditada'
vepsa kučutada 'kõditada; sügeleda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kidisema.

küdi : küdi : küdi 'mehevend'
vadja tšütü 'mehevend; meheõde'
soome mrd kyty 'mehe- või naisevend'
isuri küdü 'mehevend'
Aunuse karjala küdü 'mehevend'
lüüdi küdü 'mehevend'
vepsa küdu 'mehevend'
Läänemeresoome tüvi.

lodi : lodja : lotja 'pukseeritav v iseliikuv tekita (puit)praam kaupade veoks siseveekogudel; Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev'
vanavene lodĭja 'praam, paat'
vadja loďďa 'paat, lootsik; lodi [?]'
soome lotja 'lodi, praam'
karjala lotja 'lodi, praam'
vepsa lodj 'lodi, praam'
Eesti keelest on laenatud liivi loḑā 'väike madal paat' ja eestirootsi lådi, låde 'lamedapõhjaline paat'.

lödi : lödi : lödi 'löga, löma; pehme, lögane'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lidisema, lodisema, ludistama.

lüdi : lüdi : lüdi 'hrl pähkli v tõru (kausjas) tupp'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ersa lukš 'koor, kest' ja mokša lukš '(muna, pähkli jm) koor'.

nadi : nadi : nadi 'kalts, räbal; kehv, vilets, niru; sobimatu, rumal, inetu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

nodi : nodi : nodi 'mammon, rikkus; tarkus, aru'
baltisaksa Naude 'raha'
Vt ka naud.

nudi : nudi : nudi 'ilma väljaulatuvate osadeta, tömbiks, ümaraks kärbitud; sile, paljas'
soome nuti 'nudi, sarvedeta'; mrd 'kiilas(pea)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt nutt.

padi : padja : patja 'pehme materjaliga täidetud kinnine (riide)kott, mida kasutatakse peaaluseks, istumisel pehmendamiseks v toetamiseks; toeks, aluseks olev osa mitmesugustes seadeldistes, konstruktsioonides, mehhanismides jm'; mrd 'voodikott'
alggermaani *bađja(z)
vanaislandi beðr '(sule)madrats'
rootsi bädd 'voodi'
saksa Bett 'voodi'
liivi paḑā 'padi'
soome patja 'madrats'
karjala patja 'rangipolster'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pade 'sedelgas, väike padi hobuse seljal' ja baltisaksa Paddi 'padi'.

pidi 'mööda, mingi maa-ala, ruumi piires v ulatuses; millegi külge kinnitatuna; millegi põhjal' pidama

pudi : pudi : pudi 'väikesed peened tükikesed' pudenema

rädi : rädi : rädi 'rägu'
vadja rätäzikko 'rägastik, tihnik, padrik; noor kuusik, kuusepadrik'
soome mrd räteikkö 'rägastik, tihnik, padrik, võsa, põõsastik'
isuri rädäsikko(i) 'rägastik, tihnik, padrik'
vepsa ŕäde͔ 'kuusetihnik, tihe kuusik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

rüdi : rüdi : rüdi 'risla (Calidris)'
Tõenäoliselt sama häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on murdesõna rüdistama 'kolistama' ning soome rytistä 'raksuda, ragiseda; müriseda, koliseda; paukuda; mütsuda, müdistada; lärmata, käratseda' ja Aunuse karjala rüďiz- 'ragiseda, raksuda, koliseda; podiseda'.

sodi : sodi : sodi 'rämps, praht, saast; püdel mass, löga, lödi; puru(ks), katki, löma(ks)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

südi : südi : südi 'vapper, kartmatu; hakkaja' süda

tädi : tädi : tädi 'ema v isa õde; (vanem) naine'; mrd 'ema õde'
vadja täti 'ema v isa õde; onunaine'
soome täti 'ema v isa õde'; lastek 'naine; tanta'
isuri tädi 'ema v isa õde'
Aunuse karjala tädi 'ema v isa õde; tanta'
lüüdi ťäďi 'ema v isa õde'
vepsa ťäďi 'ema v isa õde'
? mokša ťäďä 'ema'
Lastekeelne läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi.

udi : udja : utja 'ritv, latt; vemmal, vits' hudi

üdi : üdi : üdi 'luuõõsi täitev pehme kude'
soome ydin 'üdi; säsi; südamik, süda; tuumik, tuum; keskosa'
Aunuse karjala üdin 'üdi'
saami ađa 'üdiga kont; luuüdi'
ersa uďem 'aju; üdi; mõistus, vaimsed võimed; pea'
mokša mrd uďəme 'üdi; aju'
mari βem 'üdi; aju'
udmurdi vim, viji̮m 'aju; üdi'
komi vem 'aju; üdi'
handi weləm 'üdi; aju; tuum'
mansi wāləm 'aju; üdi'
ungari velő 'üdi; aju'
Soome-ugri tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur