[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 194 artiklit, väljastan 30.

aader : aadri : aadrit van 'veresoon'
aater
alamsaksa ader(e) 'kõõlus; veresoon'

abar : abara : abarat 'kolmekordse võrgulinaga kalavõrk'
apar, abarits
vene obór, oboréc 'kolmekordne võrk särje ja teiste kalade püüdmiseks'

ader : adra : atra 'maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms'
kirderanniku atr(a)
alggermaani *arþra-, *arđra-
vanaislandi arðr 'ader'
vanarootsi arþer 'ader'
liivi addõrz, adrõz 'ader'
vadja adra 'ader'
soome aura 'ader'
isuri adra 'ader'
Aunuse karjala adru 'ader'
lüüdi adr(e͔) 'ader'
vepsa adr 'ader'

aer : aeru : aeru 'eeskätt tulli külge kinnitatav paariline sõudevahend'; mrd 'veskitiib'
kirderanniku air(u)
alggermaani *airō-
vanaislandi ár 'aer'
vanarootsi ār 'aer'
rootsi år, åra 'aer'
liivi āiraz, aīrõz 'aer'
vadja airo 'aer'
soome airo 'aer'
isuri airo 'aer'
Aunuse karjala airo 'aer'
lüüdi air(o) 'aer'
vepsa air 'aer'

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

aher1 : ahtra : ahtrat 'sigimatu; viljatu; napp, kasin'
liivi ōdõr(z), ādõr 'viljatu, aher'
vadja ahõr 'aher'
soome mrd ahtera 'aher'
ersa ekšťer, jakšťeŕ 'viljatu, aher'
mokša äšťəŕ 'viljatu, aher'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

aher-2 liitsõnas ahervare 'põlenud hoone(te) (kivi)jäänused' ahi

ahker : ahkra : ahkrat mrd 'hakkaja, igale tööle valmis, kärmas'
?soome ahkera 'usin, virk, agar'
Kirderannikumurretes levinud sõna. Võimalik soome allikas võib olla tuletis soome sõnast ahku, ahin. Teisalt on arvatud, et soome allikas võib olla soomerootsi laen, ← soomerootsi agär 'kergesti ärkav; ärgas, erk; kergesti kohkuv; täpne, hoolikas; innukas, agar'. Vt ka agar.

alvar : alvari : alvarit 'loopealne, lood'
rootsi alvar 'loopealne'
Kirjakeelde laenatud termin.

andur : andru : andrut '(nt purjeka) kiil, emapuu; rinnaluu kiil; terav serv, nt mõne kõrrelise pähikuil'
?alggermaani *andura-z
vanaislandi ǫndurr, andr(i) 'suusk'
vanarootsi andur liitsõnas andurstang 'reejalasele kinnitatud latt'
rootsi andor, andur 'parema jala suusk, äratõukesuusk'; mrd 'ree jalase v paadi kiilu puust kinnitus'
liivi andõr(z) 'kiil'
soome antura 'tald; mõhn; alus(müür); jalas; hobuseraud'; mrd 'kiil'
isuri antura 'kiil'
Täpset laenamisaega on raske määrata, germaani või noorem, skandinaavia või vanarootsi laen. Eesti keelest võib olla laenatud läti andrus 'kiil'.

anger- sõnas angervaks 'niisketel aladel kasvav kõrge sulgjate lehtedega rohttaim (Filipendula ulmaria)'
?balti *vangar-va
leedu vingiorykštė, vangarykštė 'angervaks'
liivi āngõrstõm 'angervaks', āngastõb liitsõnas āngastõb-āina 'angervaks'
soome angervo 'angervaks; enelas'
karjala änkeriene, änkeries 'angervaks'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas angerjas.

ankur1 : ankru : ankrut 'vahend laeva, paadi, poi vms paigal hoidmiseks vabas vees'
alggermaani
vanainglise ancor 'ankur'
alamsaksa anker 'ankur'
rootsi ankare 'ankur'
liivi ānkaŗ 'ankur'
vadja ankkuri 'ankur'
soome ankkuri 'ankur'
isuri ankkuri 'ankur'
Aunuse karjala ankuri 'ankruke (õngekonks); kalapüügivahend'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. Liivi vaste võib olla läti keelest laenatud. Vt ka ankur2.

ankur2 : ankru : ankrut 'väheldane vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt, umbes 30–40 liitrit'
rootsi ankar(e) 'ankur, mahumõõt'
alamsaksa anker 'ankur, mahumõõt'
saksa Anker 'ankur, mahumõõt'
Sõna lõpuosa on muganemisel seostatud oma liitega -ur või seda on mõjutanud ankur1.

aur : auru : auru 'vee gaasiline olek'
?balti
leedu šiaurė 'põhi (ilmakaar)', šiauras 'põhja-, külm; karm'
liivi oūr 'aur'
soome auer 'põuavine, -udu', van srmt hauri 'soe aur'
karjala auver 'põuavine, -udu'
lüüdi hauru 'härm, udu, sumu (talvel külmaga); aur; leil'
Soome ja lüüdi h-lisi variante on võinud mõjutada soome häyry 'ving, karm; põuavine, udu, aur'; höyry 'aur, toss'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aur 'aur' liitsõnas aur-kähhl 'aurukatel', aur-maṣen 'aurumasin' (← aurumasin) ning aurat 'aurama' (← aurama).

avar : avara : avarat 'kaugele, kaugusse ulatuv; ruumikas, lai; mitmekülgne' avama

eller- liitsõnas ellerhein 'pääsusilm' heller-

haar : haara : haara 'haru'
vadja aara 'haru; (mitm) jalad, harud; hark, haarik'
soome haara 'haru; hargnemiskoht; jalgevahe'
isuri haara 'haru'
Aunuse karjala huarakko 'haruline'
? Pite saami sarre 'sõrme- v varbavahe'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka haarama.

hiir1 : hiire : hiirt 'väike, saleda keha ja pika sabaga näriline (Mus)'
hiir2
liivi īr 'hiir'
vadja iiri 'hiir; rott'
soome hiiri 'hiir'
isuri hiiri 'hiir'
Aunuse karjala hiiri 'hiir'
lüüdi hiiŕ(i) 'hiir'
vepsa hiŕ 'hiir'
ersa čejeŕ 'hiir'
mokša šejər 'hiir'
udmurdi ši̮r 'hiir'
komi ši̮r 'hiir'
handi leŋkər 'hiir'
mansi taŋkər 'hiir'
ungari egér 'hiir'
Soome-ugri tüvi. Lähedasi hiire jt sarnaste näriliste nimetusi on ka mitmetes turgi ja tunguusi keeltes, nt tatari sui̮r 'ümiseja', nanai singgere 'hiir; rott' ja evengi singerēkēn 'hiir; rott'. hiir2 'hall' on vana *oi-liitega tuletis. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hūr 'hiir'.

hiir2 : hiiru : hiiru 'hiirekarva hall' hiir1

hoor : hoora : hoora 'lõbunaine; liiderlik naine'
alggermaani *χōrōn-
alamsaksa hōre, horre 'hoor'
vanarootsi hōra 'hoor'
Salatsi liivi uor 'hoor'
vadja hoora 'hoor'
soome huora 'hoor'
isuri hoora 'hoor'
Aunuse karjala huora 'hoor'
On peetud ka nooremaks, vanarootsi laenuks.

hämar : hämara : hämarat 'nõrga valgusega, pimedavõitu; ähmane, udune'
hämu
liivi ämār 'hämar; hämarik'
vadja ämärikkö 'hämarik, videvik'
soome hämärä 'hämar; segane, arusaamatu, ebamäärane, kahtlane'; hämy 'agu, hahetus; hämu, hämarus; videvik, hämarik'
isuri hämärdüä 'hämarduda'; hämü 'hämarus'
Aunuse karjala hämäri 'hämarik; hämar'; hämü 'hämarus'
lüüdi hämär 'hämarik, videvik'
vepsa hämär 'hämarik, videvik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *sǣma-, mille vaste on nt vanaülemsaksa demar 'hämar'. Vt ka hämama, hämmeldama ja ähm1.

imar : imara : imarat 'nahkjate sulgjaguste lehtedega sõnajalgtaim (Polypodium)' imal

jabur : jabura : jaburat 'arulage, tobe; mittemõistlik'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

jugar : jugara : jugarat mrd 'junn, julk, jupp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

juur : juure : juurt 'taime maa-alune kinnitus- ja toiteelund; kinnitumisosa;  hapendatava toidu (hrl leiva) alustussegu'
liivi jūŗ 'juur'
vadja juuri 'juur; juuretis'
soome juuri 'juur; jalam; just, äsja; täpselt; hädavaevu'
isuri juuri 'juur'
Aunuse karjala juuri 'juur; jalam; täitsa; just, täpselt'
lüüdi ďuuŕ 'juur'; ďuuri 'just, täpselt; täitsa'
vepsa juŕ 'juur'
ersa jur 'juur; põhi; kolle, lee'
mokša jur 'juur; taim'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Pakutud permi keelte vasted, udmurdi ji̮r 'pea' ja komi jur 'pea', on tähenduserinevuse tõttu kaheldavad.

jõõr : jõõra : jõõra mrd 'ind, kiim, tiirasus'
baltisaksa Gier 'ahnus, himu; aplus'

jäär : jäära : jäära 'kohitsemata isaslammas'
balti
leedu ėras '(lamba)tall'
läti jērs '(lamba)tall'
preisi eristian 'tall'
● ? liivi jōsõ 'jäär; oinas'
soome jäärä 'jäär; oinas'

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

kaber : kabra : kapra 'metskits (Capreolus)'
kabris
alggermaani *χafra-z, *χaƀra-z
vanaislandi hafr 'sokk'
vanainglise hæfer 'sokk'
liivi kabbõr 'tikutaja, taevasikk (Gallinago gallinago)'
Salatsi liivi kabr 'sokk'
vadja kabris 'metskits [?]'
soome kauris 'kaljukits; metskits'; mrd kapris 'sokk, kaljukits'
isuri kabris 'metskits [?]'
Aunuse karjala kabris, kabriz 'kits, sokk; kaljukits'
vepsa rhvl kabrō 'sokk'
Tüvi oli säilinud vaid kohanimedes, nt Kaberneeme, taaselustati kirjakeeles 20. sajandi lõpukümnenditel. kabris on tüve rööpvariant.

kaer : kaera : kaera 'kahara pöörisega kõrreline suviviljakultuur (Avena sativa)'
lõunaeesti kaar, kirderanniku kaur(a)
alggermaani *χaǥran-
gotlandi hagri 'kaer'
rootsi mrd hagre, hagra, hāgri 'kaer'
norra mrd hagre 'kaer'
liivi kaggõr(z) 'kaer'
vadja kagra 'kaer'
soome kaura, mrd kakra 'kaer'
isuri kagra 'kaer'
Aunuse karjala kagru 'kaer'
lüüdi kagr(e͔) 'kaer'
vepsa kagr 'kaer'

kahar : kahara : kaharat 'rohkete harudega; kohev, laialihoidev; lokkis, säbrus'
soome mrd kahara 'lokkis, kähar; kohev'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihar ja kähar. Vt ka kahu2.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur